Projekti liik:  kultuuriehitis 

Arhitektuuribüroo: ALA Architects 

Peamine rahastaja: Helsingi linn 

Valmis: 2018 

Materjalid: puit, klaas, betoon 

Kogupind: 17 100 m² 

Auhinnad:

• Aasta raamatukogu 2019 
• Vuoden Teräsrakenne (aasta terasehitis) 2018 
• AZ Awards, rahva lemmik 
• European Steel Design Award (Euroopa terasedisaini auhind) 
• Vabaühenduse Best in Heritage mõjuka projekti auhind 2020
• EUmies Awards 2019 finalist 

Linna/piirkonna taust

Algusest peale oli projekti eesmärk luua hoone, mis on linnaruum keset linnamaastikku, üldsusele avatud, turvaline ja kõigile tasuta. 

Oodi strateegiline asukoht Eduskuntatalo (parlamendihoone) vastas valiti meelega, et näidata sümboolset seost valitsemise ja üldsuse vahel. Valitud asukohas paigutub uus raamatukogu linna kultuuripiirkonna keskmesse ja selle lähedal on mitmed tuntud asutused. 

Helsingi kuulutas tulevase raamatukogu kavandamiseks välja arhitektuurivõistluse, milles pandi erilist rõhku sellele, et hoone oleks kestlik ja sulanduks linnakeskkonda. 

Lahendus

Nimi „Oodi“ valiti selleks, et anda linnale ja selle elanikele edasi austuse ja pidulikkuse tunnet. Ood kui ülistuslaul peegeldab raamatukogu rolli kultuuri, teadmiste ja demokraatia pühitsejana. 

Raamatukogu struktuur koosneb peamiselt avalikest aladest, millel toimib suur valik avalikke teenuseid. Külastajad saavad osaleda arvukates tegevustes ja aktiivselt tegeleda oma huvialadega. Raamatukogu teenib nii Helsingi elanikke kui ka linna külalisi, pakkudes õppimiseks ja enesearenguks pidevalt arenevat platvormi. 

Arhitektuurilise vormiga on raamatukogu funktsioonid jaotatud kolmele tasandile: elavaloomuline alumine korrus, rahulik ülemine korrus ja nende vahel multifunktsionaalne teine korrus. Disainikontseptsioon keerleb ümber kolme tasandi ühendamise. Hoone ees olev väljak ulatub läbi klaasfassaadi siseruumidesse ja ühendab maja esimese korruse avaliku ruumiga.  Kolmandal korrusel on säilitud traditsiooniline raamatukogu õhkkond ja sellel korrusel on ka suur kodanikerõdu (Kansalaisparveke), millelt avaneb vaade üle linnamaastiku. 

Nende kahe korruse vahel on teine korrus – kõrvaliste pilkude eest varjatud ruum, mis on paigutatud lookleva puidust massiivi sisse. Massiivi on üles- ja allapoole pikendatud ja see moodustab ühenduse nii ülemise kui ka alumise korrusega. 

Kvaliteedikriteeriumid (kontekst, kohatunnetus, mitmekesisus, ilu)

• Arhitektuurivõistluse reeglites pöörati suurt tähelepanu sellele, et tulevane hoone oleks lõimitud linnamaastikku (Töölönlahti lahe äärne linnaala, mis on tuntud oma kultuuriliste vaatamisväärsuste ja vaba aja veetmise võimaluste poolest). 
• Hoone on liginullenergiahoone (ELi klassifikatsiooni kohaselt peaaegu nullenergiahoone). Ehitamisel kasutati kohalikke materjale ja arvestati kohaliku kliimaga. 
• Paremate kliendikogemuste saamiseks kohaldati viitade, mööbli ja materjali paigutuse suhtes teenusedisaini põhimõtteid. Raamatukogu meeskond jätkab vabatahtlike kaasamist uute teenusekontseptsioonide ja paigutuse muutmise plaanidesse.  
• Oodis väärtustatakse võrdõiguslikkust ja selle rõhutamiseks on seal võetud kasutusele sooneutraalsed tualettruumid. Neid on ka lastel koos vanematega lihtsam kasutada. 

Juhtimine ja haldamine

Kultuuri ja vabaaja aselinnapea juhtis peamist korraldusmeeskonda ja mitmed teised korraldusrühmad täitsid valmimisprotsessis praktilisemat rolli. 

Praegu on raamatukogul 64 töötajat, kuid veel mitu isikut aitavad kas otseselt või kaudselt kaasa raamatukogu jätkuvale toimimisele. 

Eelarve ja rahastamine

Füüsiliseks ehituseks eraldati ligikaudu 93 miljonit eurot, millele tuleb liita hinnanguliselt 2 miljonit eurot ehituseelseks planeerimiseks, projektideks ja seotud kuludeks. Projekti rahastusest 69% moodustas Helsingi linna raha ja ülejäänud 31% tuli Soome riigi vahenditest. 

Ülekantavad ideed

• Arhitektuurivõistluse hindamiskriteeriumide kehtestamisel tuleb lisaks arhitektuurilistele väärtustele väga oluliseks pidada hoone kooskõlla viimist tema asukohaga linnas, hoone kasutatavust, kestlikkust (energiatõhusus) ja praktilist teostatavust.  
• Uue hoone planeerimisel ja disainimisel tuleb kaasata elanike ideid ja tagasisidet, näiteks linnaürituste, seminaride, veebiplatvormide ja kampaaniate kaudu. 
• Teenuseid ja disaini tuleb pidevalt arendada ja muuta, näiteks kaasava eelarve katseprojektide kaudu.