Avalikus taotlusvoorus, mille kuulutasid välja Euroopa kultuuripärandi märgise meetmes osalevad ELi riigid, kutsutakse osalema üldsusele avatud pärandiorganisatsioone, kes on andnud panuse Euroopa ajalukku, solidaarsusse ja integratsiooni.

Euroopa kultuuripärandi märgisega tõstetakse lisaks pärandiobjektidele esile ka nende tegevust. Kogukonna- ja kaasamispaikadena innustatakse märgise taotlejaid mõtlema, kuidas tekitada noortes huvi Euroopa ajaloo uurimise vastu ja näidata, kuidas see mõjutab nende elu täna.

Miks märgist taotleda?

Euroopa kultuuripärandi märgise saamine pakub mitmesuguseid hüvesid, sealhulgas:

• uus tõlgendusperspektiiv, mis tõstab esile teie pärandiobjekti tähtsust Euroopa ajaloos ja selle rolli Euroopa projektis;
• koolitus- ja suutlikkuse suurendamise võimalused, mis aitavad täiendada teie meeskonna oskusi ja eksperditeadmisi;
• parem juurdepääs rahastamisvõimalustele, mis aitavad saavutada teie eesmärke;
• kuulumine elujõulisse Euroopa võrgustikku, mis ühendab teie pärandiobjekti teiste Euroopa kultuuripärandi märgise saanud objektidega ning võimaldab väärtuslikku teadmiste, kogemuste ja heade tavade vahetamist;
• osalemine mainekal Euroopa auhinnatseremoonial, millele järgneb kahepäevane foorum, mis toob kokku Euroopa kultuuripärandi märgise kogukonna.

Osalemistingimused

Euroopa kultuuripärandi märgise taotlejad peavad oma taotluses tõendama, et

• kannavad tõelisi euroopalikke väärtusi
• ning neil on oluline roll Euroopa kultuuris ja ajaloos ja/või liidu ülesehitamisel.

Rahastamiskõlblikud riigid

Meetmes osalevate rahastamiskõlblike riikide loetelu on esitatud Euroopa kultuuripärandi märgist käsitlevas otsuses.

Millised kultuuripärandi vormid on rahastamiskõlblikud?

Rahastamiskõlblike kultuuripärandi vormide loetelu on kindlaks määratud Euroopa kultuuripärandi märgise meetme õigusraamistikus. See hõlmab järgmist:

• mälestusmärgid;
• looduslikud, veealused, arheoloogilised, tööstus- või linnaobjektid,
• kultuurmaastikud,
• mälestuspaigad,
• kultuuriväärtused,
• objektid,
• teatava kohaga seotud vaimne kultuuripärand, sealhulgas kaasaegne kultuuripärand.

Kuigi enamik taotlusi on seni olnud seotud materiaalse kultuuripärandiga, on mõned esitatud taotlustest seotud vaimse kultuuripärandiga. Mõiste „objekt“ kasutamine seoses Euroopa kultuuripärandi märgisega võib hõlmata ka vaimset pärandit, nagu rahvapärand, traditsioonid või oskused, millel ei ole füüsilist asukohta.

Kes võivad taotluse esitada?

Euroopa Liit annab Euroopa kultuuripärandi märgist kolme liiki taotlejatele:

1. ühe objektiga seotud taotlus;
2. riigisisene taotlus, milles mitu samas liikmesriigis asuvat pärandiobjekti keskenduvad ühele konkreetsele teemale ja esitavad ühistaotluse;
3. riikidevaheline taotlus, milles mitu eri liikmesriigis asuvat pärandiobjekti keskenduvad ühele konkreetsele teemale ja esitavad ühistaotluse. See kehtib ka objektide kohta, mis asuvad vähemalt kahe ELi liikmesriigi territooriumil.

Riikidevaheliste taotluste puhul antakse märgis objektile tervikuna ja ühise nimetuse all. Kui piiriülene pärandiobjekt vastab kõigile kriteeriumidele, eelistatakse lõpliku valiku tegemisel seda objekti. 

Märgise saajate valimine

Valikukriteeriumid

Iga kahe aasta tagant toimuvas valikumenetluses võib iga osalev liikmesriik lisada eelvalikusse kuni kaks objekti, mis esitatakse Euroopa eksperdikomiteele, kes valib seejärel igast osalevast riigist ühe objekti.

Eelvaliku kriteeriumid on sätestatud õigusraamistiku artiklis 7.

Eelvaliku tegemine

Iga osalev ELi liikmesriik kehtestab kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega eelvaliku tegemiseks oma korra ja ajakava.

Osalevad riigid saadavad eelvalikusse lisatud pärandiobjektide taotlusvormid Euroopa Komisjonile valikumenetluse aasta 1. märtsiks vastavalt õigusraamistikus ettenähtud ajakavale.

Märgise saajate valimine

ELi tasandil valib objektid välja Euroopa Komisjoni poolt volitatud Euroopa sõltumatu eksperdikomitee. Komitee valib maksimaalselt ühe objekti liikmesriigi kohta.

Komitee esitab eelvalikusse lisatud objektide kohta aruande, sealhulgas soovituse märgise andmise kohta.

Seejärel määrab Euroopa Komisjon märgise saavad objektid, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa eksperdikomitee soovitust.

Kui märgist taotlenud objekt selles taotlusvoorus märgist ei saa, võib ta järgnevatel aastatel esitada uue taotluse, et osaleda eelvalikus liikmesriigi tasandil. Soovi korral pakub Euroopa kultuuripärandi märgise büroo tuge taotluse esitamisel.

Taotlusdokumendid

Nagu on täpsustatud märgise taotlejate jaoks koostatud juhenddokumendis, peaks taotleja võtma ühendust Euroopa kultuuripärandi märgise riikliku koordinaatoriga, et saada teavet riigi tasandi eelvaliku kohta. Täidetud taotlusvorm tuleb esitada oma liikmesriigi riiklikule koordinaatorile.

Konkreetsete küsimuste korral võtke ühendust Euroopa Komisjoniga aadressil EAC-EUROPEAN-HERITAGE-LABEL-COORDINATION@ec.europa.eu.

Lisateabe saamiseks ja üldiste küsimuste esitamiseks taotlusprotsessi kohta võtke ühendust asjaomase liikmesriigi riikliku koordinaatoriga.

Objektile antud märgise kehtivus

Euroopa Liit annab kultuuripärandi märgise välja alalise märgisena.

Asjaomane liikmesriik kontrollib iga märgise saanud objekti korrapäraselt, et tagada selle jätkuv vastavus märgise andmise kriteeriumidele ning koos taotlusega esitatud projekti ja töökava järgimine.

Pärandiobjektid võivad märgisest igal ajal loobuda. Nad peavad sellest teatama asjaomastele liikmesriikidele, kes omakorda teavitavad Euroopa Komisjoni. Rohkem teavet kontrolli, tagasivõtmise või loobumise kohta on esitatud meetme kehtestamise otsuses.

Varasemad valikumenetlused

Euroopa eksperdikomitee aruanded valikumenetluste kohta leiate jaotisest „Aruanded“ lehe allosas.