Skip to main content

Culture and Creativity

„Kolm venda“ (Läti)

„Kolm venda“ on Riias 15.–17. sajandil ehitatud kolmest majast koosnev hoonetekompleks. Üks neist kolmest on teadaolevalt Riia vanim säilinud kivimaja, mille fassaad on ehitatud vastavalt Hans Vredeman de Vriesi joonistele. Hooned on Läänemere piirkonna hansalinnadele iseloomulikud elamud. Sajandite jooksul on neid hooneid ümber ehitatud, viimati tehti seda 1950ndatel aastatel arhitekti Pēteris Saulītise juhtimisel. Restaureerimise käigus lisati hoonetele muude lammutatud ja hävinud hoonete detaile.

Nõukogude okupatsiooni ajal oli kompleks üks esimesi, mille restaureerimisel lähtuti Läti Vabariigis sõdadevahelisel ajal omaks võetud säilitamispõhimõtetest ja -tavadest. Nende põhimõtete kohaselt tuli säilitada võimalikult palju ajaloolist materjali, sealhulgas kulumisjälgi, mis andsid teavet varasematest ümberehitustest. Nendest põhimõtetest peeti kinni vaatamata nõukogude okupatsiooniorganite ähvardustele ja surveavaldustele. Ka tänapäeval on mälestisel keskne roll pärandi säilitamisel, sest neis hoonetes asuvad muinsuskaitseamet ja Läti arhitektuurimuuseum.

Kultuuripärandi säilitamine ja selle aluseks olevad põhimõtted olid väga olulised, et seista nõukogude okupatsiooni ajal vastu Läti kultuuri hävitamisele, säilitada sel perioodil side Euroopaga ja hoida vabaduse väärtust. Hoonetekompleks „Kolm venda“ oli selle liikumise keskmes.
Pärast Läti iseseisvumist 1991. aastal pöörati suurt tähelepanu pärandipoliitikale, mis põhines euroopalikel kultuuripärandi säilitamise põhimõtetel. Neid põhimõtteid järgitakse tänaseni ning pärandipoliitika uus mõõde on lõimitud pikaajalisse visiooni, mis põhineb ajaloolise Riia kaitsmisel ülekasutamisele ärgitava majandusarengu negatiivse mõju eest. Seepärast on hoonetekompleksist „Kolm venda“ kujunenud kultuuripärandi kaitse ja selle nn pehme jõu sümbol.