1918. aastal Pustki mäele rajatud sõjasurnuaed nr 123 on mälestus I maailmasõja idarinde ühest suurimast lahingust, mis leidis aset Austria-Ungari ja Saksa ühendatud vägede ning Vene vägede vahel – Gorlice lahingust, mida kutsutakse ka „idarinde Verduniks“. Surnuaed on viimne puhkepaik kolme eri armee sõduritele, kes rääkisid eri keelt, olid eri usku ja pärit aladelt, mis täna on Austria, Ungari, Saksamaa, Poola, Ukraina, Venemaa ja Sloveenia alad.

I maailmasõja idarinde surnuaed nr 123 on mälestuspaik, mis sümboliseerib oikumeenilist maailmapilti, mille järgi koheldakse kõiki surnuid ühtmoodi, hoolimata nende sõjalisest, etnilisest või usulisest kuuluvusest.