ERF on osa ELi ühtekuuluvuspoliitikast ning selle eesmärk on tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus, vähendades piirkondadevahelist tasakaalustamatust, toetades majanduse elavdamist, töökohtade loomist, konkurentsivõimet, innovatsiooni ja kestlikkust. Sellega viiakse ellu liidu poliitilisi prioriteete, eelkõige rohe- ja digipööret.
ERFi raames toetatakse Interregi programmidega piiriülest (Interreg A ja IPA), riikidevahelist (Interreg B), piirkondadevahelist (Interreg C) ja äärepoolseimate piirkondade (Interreg D) koostööd.
Ühtekuuluvusfond on ka üks fondidest, mille kaudu viiakse ellu ELi ühtekuuluvuspoliitikat, mis on suunatud liikmesriikidele, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90% ELi keskmisest, ning mis toetab projekte TEN-T ja keskkonna valdkonnas.
Kuna ERFi ja Ühtekuuluvusfondi hallatakse peamiselt jagatud eelarve täitmise korras, on korraldusasutuste ja partnerriikide ülesanne eraldada rahalisi vahendeid ning luua juhtimis- ja kontrollisüsteem, et tagada fondi rakendamine kokkulepitud programmide alusel (mida arendatakse ja rakendatakse ka mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi alusel, kooskõlas partnerluse põhimõttega).
ERFi programmide rakendamiseks kuulutavad korraldusasutused välja projektikonkursi, mis on kohandatud konkreetsetele vajadustele. Lisateavet saab korraldusasutuse veebisaidilt.
Lisaks on olemas ka konkreetne ERFi vahend piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud (I3), mida hallatakse otsese eelarve täitmise korras.
Konkreetsemad õigusnormid on sätestatud Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi määruses ning Euroopa territoriaalse koostöö määruses.
• Interregi puhul peavad organisatsioonid asuma ühes ELi 27 liikmesriigist (sealhulgas nende saare- ja äärepoolseimad piirkonnad) või partnerriigis.
• Ajavahemikul 2021–2027 hõlmab Ühtekuuluvusfond Bulgaariat, Tšehhit, Eestit, Kreekat, Horvaatiat, Küprost, Lätit, Leedut, Ungarit, Maltat, Poolat, Portugali, Rumeeniat, Slovakkiat ja Sloveeniat.