Skip to main content

Culture and Creativity

Sidusus ja heaolu

Miks on sotsiaalne sidusus Euroopa jaoks elutähtis

Mitmesugustest kriisidest väljudes seisab Euroopa silmitsi kasvava sotsiaalse ebavõrdsuse, rahvastiku mitmekesisuse, populismi, radikaliseerumise ja muude ohtudega. Kultuuri rolli toetamine on sotsiaalse sidususe tugevdamise ülioluline aspekt. Kultuur on väga tähtis konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks. See on ideaalne vahend keelebarjääri ületamiseks, inimeste mõjuvõimu suurendamiseks ja sotsiaalse sidususe soodustamiseks, sealhulgas pagulaste, rändajate ja vastuvõtvate kogukondade seas. See hoiab ära inimeste marginaliseerumise nende kultuurilise identiteedi, sotsiaal-majandusliku staatuse, vanuse ja muude tegurite tõttu.

Kultuuris osalemine parandab ka tervist ja heaolu. Euroopa kultuuripärandiga seotud paikade läheduses elamine võib parandada elukvaliteeti ning samas on kultuuri kättesaadavus üks kõige olulisemaid psühholoogilise heaolu tegureid.

Euroopa Komisjoni roll

Komisjoni eesmärk on suurendada sotsiaalset sidusust, edendades kultuuri ja kultuurielu ning parandades juurdepääsu kultuurile kodanikuosaluse kaudu, edendades kultuurialgatusi ning suurendades üksikisiku mõjuvõimu ja demokraatia-alase teadlikkuse tunnet.

Komisjoni selle valdkonna poliitikas ja algatustes pööratakse erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevate rühmade, näiteks noorte, vanemate põlvkondade, puudega isikute, sisserändaja või pagulase taustaga inimeste ning vaesuses või materiaalses puuduses elavate inimeste huvidele ja vajadustele.

Selleks et saavutada sidususe ja heaolu tavade rakendamisel parimad võimalikud tulemused, soodustatakse koostööd teiste valdkondadega, nagu haridus, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, teadus ja tehnoloogia ning regionaal- ja linnaareng.

ELi toetus kultuurile ja sotsiaalsele sidususele

Mineviku õppetunnid

Komisjon on juhtinud mitmeid algatusi, milles kasutatakse kultuuri ja kultuurilise mitmekesisuse mõju sotsiaalse sidususe ja heaolu saavutamiseks. Alates 2008. aastast on komisjon määratlenud sotsiaalset sidusust oma kultuuripoliitika ühe prioriteetse valdkonnana. Sellega seoses võib esile tõsta kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastat (2008) ja kultuuridevahelise Euroopa platvormi (2008–2013).

Aastatel 2017–2019 kutsus komisjon kokku ka ELi liikmesriikide avatud koordinatsiooni meetodi eksperdirühma, kes koostas poliitikakujundajatele ja kultuuriasutustele suunised teemal „Sotsiaalsest kaasatusest sotsiaalse sidususeni: kultuuripoliitika roll“ (2019).

Ajavahemikul 2016–2017 kutsus Euroopa Komisjon kokku veel ühe avatud koordinatsiooni meetodi rühma, et arutada rändajate ja pagulaste ühiskonda lõimimist kunsti ja kultuuri kaudu.

Oluline dokument, milles tutvustatakse riiklike kultuuriasutuste ülesannet edendada sotsiaalset sidusust, on ka aruanne „Report on the Role of Public Arts and Cultural Institutions in the Promotion of Cultural Diversity and Intercultural Dialogue“ (Avalike kunsti- ja kultuuriasutuste roll kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamisel) (2012–2014). Aruande eesmärk on aidata riiklikel kultuuriasutustel, loovisikutel ja kogukondadel ning poliitikakujundajatel kasutada kultuuri võimalusi kõigi hüvanguks.

Valmistumine tulevikuks

2018. aastal vastu võetud Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava on veelgi tugevdanud kultuuripoliitika sotsiaalset mõõdet.

Pärast COVID-19 pandeemiat ja selle tohutut mõju meie igapäevaelule on Euroopa Liit hakanud pöörama rohkem tähelepanu kultuuri panusele tervisesse ja heaolusse ning püüab sellega tegeleda laiemalt ja strateegilisemalt.

Juba 2020. aastal korraldas hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat ELi liikmesriikidele veebiseminari kultuuri ja aktiivsena vananemise ning kultuuri, tervise ja heaolu teemal. Seminar korraldati nõukogu kultuurivaldkonna töökava 2019–2022 raames.

2021. aastal käivitati ettevalmistav meede „Alt-üles poliitika arendamine kultuuri ja heaolu tugevdamiseks liidus“ eesmärgiga hõlbustada teadmiste ja kogemuste vahetamist otsustajate ja erialatöötajate vahel Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. .. Meedet rahastab Euroopa Parlament hariduse ja kultuuri peadirektoraadi toetusel.

Meetme rakendamiseks valiti välja projekt „CultureForHealth“. Selle abil soovitakse saavutada tõelist poliitikamuutust kõigil tasanditel. Projekti on kaasatud tervise-, kultuuri-, haridus- ja sotsiaalsektorid ulatuslike teadusuuringute, olemasolevate poliitikameetmete ja algatuste kaardistamise ning katseprojektide kaudu kuues ELi riigis. Projekti raames avaldati 16. novembril 2022 aruanne, milles tutvustatakse enam kui 300 teadusuuringu ja rohkem kui 500 projekti tulemusi, mis näitavad kunsti ja kultuuri panust tervisesse ja heaolusse.

Praegu on selle valdkonna projektide peamine rahastamisallikas programm „Loov Euroopa“. Lisaks on kultuuri, tervist ja heaolu ühendavaid projekte rahastatud ja rahastatakse jätkuvalt programmide „Erasmus+“, „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ raames. Brošüüri „Kultuur: tervise ja heaolu edendaja ELis (avaldatud 2022. aasta novembris) on koondatud nende rahastamisprogrammide raames ellu viidud heade tavade näited.

Samuti korraldavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament 2022. aasta novembris kultuuri, tervise ja heaolu teemalise ühisseminari, kuhu tulevad väga erineva taustaga sõnavõtjad kogu Euroopast: arstid, kultuuritegelased, arhitektid, omavalitsuste esindajad jt.

Dialoog kodanikuühiskonnaga

Sotsiaalne kaasatus on ka kodanikuühiskonnaga peetava ELi struktureeritud dialoogi „Voices of Culture“ päevakorras. Sidusrühmadega peeti arutelusid järgmistel asjakohastel teemadel:

2022. aastal keskendub dialoog „Voices of Culture“ muu hulgas noortele, vaimsele tervisele ja kultuurile. Üks selleteemalise dialoogi tulemusi on aruanne kultuuri- ja loomesektori rolli kohta noorte vaimse tervise parandamisel. Aruanne avaldatakse 2023. aasta alguses. Arutelude raamdokument on kättesaadav siin.

Järgmised sammud

Programmi „Loov Euroopa“ raames korraldatakse korrapäraselt avatud projektikonkursse nii ELis kui ka mujal toimuvateks projektideks. Nende projektidega võib näiteks edendada kultuuridevahelist dialoogi, toetada pagulaste ja rändajate lõimimist ning teha kuuldavaks füüsilise või vaimse tervise probleemidega loovisikute ja publiku hääl.