3. teemavaldkonna „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“ projektid toetavad julgeoleku, sealhulgas küberturvalisuse ning katastroofiohu vähendamise ja vastupanuvõimega seotud ELi poliitiliste prioriteetide rakendamist. Kultuuri- ja loomevaldkonna sidusrühmade tegevus võib olla seotud järgmisega: • uurimisprojektid, mis aitavad võidelda kultuuriväärtustega kaubitsemise vastu, • kultuuripärandi paikades katastroofiohu ja nende haavatavuse hindamine, • suurte kultuuriürituste korraldamine.
1. teemavaldkonna „Tervishoid“ eesmärk on luua tugevam, kaasavam ja demokraatlikum Euroopa ühiskond. Selle raames keskendutakse peamiste kujunemisjärgus digitaalsete tehnoloogiate, sektorite ja väärtusahelate arendamisele.
Suuna „Jääda kiiresti muutuvas ühiskonnas terveks“ raames korraldatavatesse projektikonkurssidesse võib kaasata kultuurivaldkonna sidusrühmi partneritena, kes aitavad edendada tervislikumat eluviisi ja käitumist, ning need konkursid võivad toetada tõhusaid tervise edendamise ja haiguste ennetamise lahendusi.
2. teemavaldkonna „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond“ eesmärk on saavutada ELi eesmärgid ja prioriteedid, mis on seotud järgmisega:
• demokraatliku valitsemistava ja kodanike osaluse edendamine,
• kultuuripärandi kaitsmine ja edendamine,
• sotsiaalsetele, majanduslikele, tehnoloogilistele ja kultuurilistele muutustele reageerimine ja nende kujundamine.
FARNETi moodustavad inimesed, kes rakendavad kogukonna juhitud kohalikku arengut Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) raames. Võrgustik ühendab kalanduse kohalikke tegevusrühmi, korraldusasutusi, kodanikke ja eksperte kogu EList, et töötada kalanduse ja rannikualade kestliku arengu nimel. Varem on selle algatuse raames sageli toetatud kunsti ja käsitöö ning kultuuripärandiga seotud projekte.
Õiglase ülemineku mehhanism aitab piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärgi saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega. JTF on peamine vahend kliimaneutraalsusele üleminekust enim mõjutatud territooriumide toetamiseks, mille raames antakse neile kohandatud toetust.
Euroopa Sotsiaalfond+ on ELi peamine vahend, et investeerida inimestesse.
Aastateks 2021–2027 on ESF+-i eelarve peaaegu 99,3 miljardit eurot ning fondil on oluline roll ELi tööhõive-, sotsiaal-, haridus- ja oskuste arendamise poliitika kujundamisel, sealhulgas nende valdkondade struktuursel reformimisel.
ERF on osa ELi ühtekuuluvuspoliitikast ning selle eesmärk on tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus, vähendades piirkondadevahelist tasakaalustamatust, toetades majanduse elavdamist, töökohtade loomist, konkurentsivõimet, innovatsiooni ja kestlikkust. Sellega viiakse ellu liidu poliitilisi prioriteete, eelkõige rohe- ja digipööret.
ERFi raames toetatakse Interregi programmidega piiriülest (Interreg A ja IPA), riikidevahelist (Interreg B), piirkondadevahelist (Interreg C) ja äärepoolseimate piirkondade (Interreg D) koostööd.
EAFRD hõlbustab investeerimist maapiirkondade taristusse. Paljud liidu maapiirkonnad on hädas struktuursete probleemidega, nagu atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus, ühenduvus-, taristu- ja põhiteenuste alarahastatus ja noorte suur äravool. Kultuuriprojektide toetamist ei ole programmis selgelt mainitud, kuid EAFRD hõlbustab investeeringuid maapiirkondade taristusse, mis ei välista kultuuritaristuid.
Virtuaalsed vahetused on veebipõhised inimestevahelised tegevused.
Virtuaalsete vahetuste eesmärk on edendada kultuuridevahelist dialoogi ja arendada pehmeid oskusi programmis mitteosalevatest kolmandatest riikidest, ELi liikmesriikidest või programmiga assotsieerunud kolmandatest riikidest pärit isikute hulgas.
Tegevus toimub väikestes rühmadest ning kõiki seansse juhatab koolitatud juhendaja.
Projektidega viiakse ellu mitteformaalseid õpitegevusi, millega edendatakse noorte osalemist Euroopa demokraatlikus elus.
Projektid