Kultuuri- ja loomesektorid koosnevad kõigist sektoritest, mille tegevus põhineb kultuurilistel väärtustel või muul kunstilisel individuaalsel või kollektiivsel loomingulisel väljendusel, ning need on määratletud programmi „Loov Euroopa“ õiguslikus aluses.

Nende sektorite toetamine põhineb andmetel, mille Eurostat on koostanud osana Euroopa statistikasüsteemi võrgustiku ESSnet kultuurialasest tööprogrammist, ning selle täiendaval koordineerimistööl kultuuri- ja loomesektorite statistika ühtlustamiseks (näiteks vaadatakse läbi näitajate tüpoloogiad ja terminoloogia, näitajate kaudu teavitamise ja poliitika kujundamise asjakohasus).

Teisalt eeldab kultuuri- ja loomemajandus keskendumist väärtusahela järgmistele etappidele, sealhulgas tööstus- ja tootmistegevuse tootmis- ja levitamisetappidele.

Kultuuri- ja loomesektorite tähtsus

Kultuuri- ja loomesektorid on olulised ühiskonna jätkuva arengu tagamiseks ning mängivad loomemajanduses keskset rolli. Need teadmistepõhised ning üksikisikute loovusel ja talendil põhinevad sektorid loovad märkimisväärset majanduslikku jõukust. Veelgi olulisem on see, et nad on kriitilise tähtsusega ühise Euroopa identiteedi, kultuuri ja väärtuste jaoks. Majanduslikus mõttes näitavad need sektorid keskmisest suuremat kasvu ja loovad töökohti, eelkõige noortele, ning tugevdavad samal ajal sotsiaalset sidusust.

Kultuuri- ja loomesektorite toetamine: programm „Loov Euroopa“

Programm „Loov Euroopa“ koosneb kultuuri ja MEDIA (audiovisuaalvaldkond) allprogrammist ning sektoriülesest tegevussuunast.

Programmiga „Loov Euroopa“ toetatakse kõigi kultuuri- ja loomesektorite piiriülest koostööd ja võrgustike loomist ning kaasrahastatakse olulisi platvorme ja võrgustikke.

Tulevase programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) ettepaneku ettevalmistamiseks konsulteeris komisjon paljude sidusrühmadega ja liikmesriikide ekspertidega. Need konsultatsioonid toimusid paralleelselt 2014.–2020. aasta programmi „Loov Euroopa“ vahehindamisega ning mõlemas jõuti järeldusele, et mõne sektori vajadusi ei ole praeguses programmis piisavalt arvesse võetud.

Programmi „Loov Euroopa“ 2021–2027 ettepaneku eesmärk on need puudused kõrvaldada. Sellesse on lisatud uus sektoripõhine toetus näiteks järgmistele valdkondadele:

• muusika,
• arhitektuur,
• raamatud ja kirjastamine, 
• kultuuripärand.

Need valdkondlikud meetmed keskenduvad suutlikkuse ja professionaalsuse suurendamisele, annete arendamisele, andmete kogumisele, et sektoreid paremini mõista, ning ekspordivõimalustele. Need põhinevad viimastel aastatel juba ellu viidud ELi juhitavatel meetmetel ja projektidel, nagu algatus „Muusika liigutab Euroopat“, ning täiendavad neid.

Innovatsioon, ettevõtlus ja rahandus

Ettevõtlus ja innovatsioon on kultuuri- ja loomesektorite ja -majanduse jaoks olulised teemad. Liikmesriikide eksperdid on neid üksikasjalikumalt analüüsinud. Tulemustega saab tutvuda näiteks avatud koordinatsiooni meetodi aruandes „Avaliku poliitika roll kultuuri- ja loomesektorite ettevõtlus- ja innovatsioonipotentsiaali arendamisel“ ning sellega seotud ELi poliitikameetmete ja uuringute üksikasjalikus ülevaates.

Sama oluline teema on kultuuri- ja loomesektorite juurdepääs rahastamisele. Seda on uurinud liikmesriikide eksperdid ja lisanud oma järeldused avatud koordinatsiooni meetodi aruandesse rahastamise kättesaadavuse kohta „Tõhusamate finantsökosüsteemide suunas“.

2020. aasta jaanuaris korraldati kultuuri- ja loomemajandust käsitleva poliitikaprojekt FLIP (Finance, Learning, Innovation and Patenting) raames koos komisjoni ja liikmesriikide ekspertidega konverents, et uurida üksikasjalikumalt, mida on rahastamise, innovatsiooni ja muude kultuuri- ja loomesektorite jaoks oluliste teemadega seoses saavutatud.

• Lisateave konverentsi järelduste kohta

Lisaks nendele erialgatustele on olemas mitu Euroopa toetuskava nende küsimustega tegeleva sektori ja tööstuse jaoks:

• kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend programmis „Loov Euroopa“ 2014–2020;
• Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi rahastus uutele teadmis- ja innovaatikakogukondadele kultuuri- ja loomemajanduses;
• programmi „Euroopa horisont“ võimalused;
• programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“;
• partnerlusprojekt WORTH;
• algatus STARTS (innovatsioon teaduse, tehnoloogia ja kunstide kokkupuutepunktis), residentuuriprogramm STARTS;
• ELi toetus digitaalsetele idufirmadele.

Kultuuri- ja loomesektorite võrgustikud Euroopa tasandil

• Loomeäri Euroopa võrgustik
• ELi loomekeskuste võrgustik
• Loovusel põhineva innovatsiooni Euroopa inkubatsioonivõrgustik(ud)
• Üleeuroopaline digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustik
• Kultuuri ja loovuse piirkondlik algatus
• Euroopa piirkondade teadusuuringute ja innovatsiooni võrgustik – disaini ja loovuse töörühm

Selleks et toetada kultuuri- ja loomesektoreid tõenditel põhineva poliitikakujundamise kaudu, tegelevad Euroopa Komisjon ja Eurostat kultuuristatistika ja muude asjakohaste uuringutega.