Põhifaktid

Arhitektuuribüroo: Studio Donna Van Milligen Bielke; Ard De Vries Architecten ja Piet Oudolf (maastikuarhitekt)

Peamine rahastaja: Groningeni linn

Valmis: 2022

Materjalid: must ja valge betoon, valgest alumiiniumist välisvooderdis, tellised

Kogupind: 2600 m2  

Auhinnad: BNA aasta ehitis 2023

Linna taust

Aastaid olid teatri- ja tantsukompaniid linnas igal pool laiali pillutatud. 2018. aastal kuulutas omavalitsus uue hoone tellimiseks välja arhitektuurivõistluse. Soov oli tuua neli kompaniid ühte kohta ning anda neile alaline ja nähtav aadress endises tööstuspiirkonnas vana ja uue Groningeni ristumiskohas.

Kunstihoovi De Kunstwerf lühitutvustus sisaldas eri teatri- ja tantsukompaniide jaoks nelja individuaalset suletud prooviruumi, kus kehtivad ranged müranõuded. Igaühel pidi olema oma köök, esiuks ja kontoriruum.  

Võistlusel osalejad pidid arvestama mineviku jäänukitega: rida tööliste maju, suur elektrijaam (kus juba töötas nimekas tantsukompanii), villa ja väike sissepääsupaviljon, kõik riietatud eklektilisse pruunidest põletatud tellistest livreesse, mida ääristasid kivid ja punased tellised.

Projekt täidab Groningeni ambitsioone kvaliteetse arhitektuuri alal ning arvestab valitsuse kärbetega teatri- ja tantsukompaniide eelarvetest.

Lahendus

Võiduprojekt pani ette korraldada soovitud ruumid ja rajatised mitme omavahel seotud sisehoovi ümber. De Kunstwerfi keskmes ei ole seega hoone ise, vaid sisehoov, mis on loodud järjestikuste avalike ruumidena, mis kutsuvad vaatajaskonda sisse piiluma ja julgustavad kompaniide vahelist suhtlust ja koostööd.

Uus hoone on kavalasti sobitatud ümber olemasolevate ajalooliste hoonete ja pakub kena passaaži õdusate nurgakeste ja isteniššidega. Kõigi kompaniide vahele paigutatud keskne amfiteater toimib keskse avaliku kogunemise kohana.  

Seal, kus krundi ääres hooneid ei olnud, lisasid arhitektid perimeetri visuaalseks sulgemiseks kaaristuid ja sammaskäike. Kivisillutis tekitab tunde, et ajalooline kude jätkub. Kaaristud ja sammaskäigud avavad ruumi ümbritsevale linnamaastikule.

Arhitektidel tuli tegeleda kahe suure piiranguga. Esiteks esineb Groningeni piirkonnas gaasi kaevandamise tõttu maavärinaid. Teiseks tuli prooviruumid akustiliselt isoleerida nii üksteiselt kui ka naabritest. Lõpuks valisid nad välja teraskarkassi (piisavalt painduv, et taluda maa värisemist), mis vooderdati paksu betoonkihiga, et summutada heli.

Kvaliteedikriteeriumid (kontekst, kohatunnetus, mitmekesisus, ilu)

• Projekt tasakaalustab nutikalt paljusid huve ning pakub ruumilist ja materiaalset vastust mitmele probleemile: see lõimib uue hoone harmooniliselt ajalooliste hoonete ja linnakoega; see võimaldab kompaniide vahelist sünergiat; see avab paiga linnale; see muudab ettevõtted nähtavaks; see hoiab ära mürasaaste ja on kavandatud taluma maavärinat.
• Visuaalne keel on Madalmaades väga graafiline ja kindlasti uuenduslik.
• De Kunstwerf ei keskendu teatrisaalile, vaid avalikule sfäärile. Oma ülesehituse poolest on De Kunstwerf kultuurihoone, mis loob seose elanike ja külastajate vahel. Samuti võimaldab ja toetab see kompaniide vahelist sünergiat.
• Mustast lihvitud betoonist valmistatud alumine fassaad, millel on galeriid ja kaared, tundub peaaegu klassitsistlikuna, samas kui selle kohal kõrguvad valged kumerad betoonelemendid paistavad tööstuslikud. Kaarjad galeriid toimivad hästi nagu üleminekuala seespoolse ja väljaspoolse vahel ning võlvitud valge betoon tekitab kogu päeva jooksul muutuvaid varjuefekte.

Korraldus ja juhtimine

Arhitektuurivõistlus korraldati kahes etapis linnaarhitekti järelevalve all. 120 taotlejat esitasid oma kirjaliku visiooni projektist. Seejärel paluti viiel arhitektuuribürool esitada visandprojekt, mille eest maksti neile tasu.
Väljavalitud arhitektuuristuudio tegi tihedat koostööd teatri- ja tantsukompaniidega ning munitsipaalosakondadega, võttes arvesse nende vajadusi.

Ühe projektijuhi juhtimisel osales projektis mitu munitsipaalosakonda: kultuuriosakond, linnaplaneerimise ja -arengu osakond ning kinnisvaraosakond. Kokku oli kogu hanke-, projekteerimis- ja ehitusprotsessi kaasatud kümme kohaliku omavalitsuse ametnikku.

Eelarve ja rahastamine

• Projekti kavandamise ja ehitamise kogueelarve oli 7 miljonit eurot:
• 52% rahastas Groningeni linn
• 42% tuli tantsu- ja teatrikompaniide makstud rendist
• 6% rahastas riik

Ülekantavad ideed

1. Veenduge, et noortel arhitektuurifirmadel on võimalik teie arhitektuurivõistlusel kandideerida. Isegi kui nad ei suuda näidata suuri kogemusi sarnaste projektidega, võivad nad pakkuda värskeid ja innovaatilisi ideid.
2. Mõelge ümbritsevale avalikule ruumile.
3. Kavandage pigem hoone, mis vastab kultuuritegijate vajadustele ja kus nad on nähtavad, mitte koht, kus näidatakse ainult nende töid.