| SEKTORIÜLENE tegevussuund edendab sektoriüleseid tegevusi, mille eesmärk on kohaneda meediat tabanud struktuursete ja tehnoloogiliste muutustega, sh tugevdada vaba, mitmekesist ja pluralistlikku meediaruumi, kvaliteetajakirjandust ja meediapädevust muuhulgas ka digitaalses keskkonnas; Käesolev konkursikutse käsitleb meediaga seotud rahvusvahelisi väljakutseid ja võimalusi. |
| Uuenduslike vahendite ja ärimudelite meetme eesmärk on tugevdada Euroopa osalejate konkurentsivõimet, skaleeritavust ja kestlikkust, parandada Euroopa päritolu teoste nähtavust ja kättesaadavust ning suurendada digikeskkonna publikut. Eesmärk on toetada projekte, mis keskenduvad audiovisuaalsektori konkreetsetele probleemidele, nagu teoste leitavus, levitamisakende järjestamine, rahastamine ja territoriaalsus, et Euroopa päritolu teoseid saaks julgelt, nähtavalt ja piiriüleselt pakkuda internetis laiale publikule. |
Teadmis- ja innovatsiooniühendused on partnerlused, mis ühendavad ettevõtteid, teaduskeskusi ja ülikoole ning mille eesmärk on tugevdada nende koostööd ja luua soodsad tingimused loominguliste mõtteprotsesside ja innovatsiooni edendamiseks. Need ühendused aitavad arendada uuenduslikke tooteid ja teenuseid, luua uusi ettevõtteid ja koolitada uut ettevõtjate põlvkonda. Teadmis- ja innovatsiooniühendused pakuvad uuenduslikke lahendusi, et aidata sektoritel ja tööstusharudel saada tugevamaks ja vastupidavamaks.
Programm „Digitaalne Euroopa“ on ELi uus rahastamisprogramm, mis keskendub digitehnoloogia kättesaadavaks tegemisele ettevõtete, kodanike ja avaliku halduse jaoks. See pakub strateegilist rahastamist, et reageerida paljudele probleemidele, millega me täna silmitsi seisame seoses digitehnoloogia ja -taristuga. Programmi eesmärk on kiirendada majanduse taastumist ja kujundada Euroopa ühiskonna ja majanduse digipööret, millest saavad kasu kõik, aga eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.
Toetatakse investeerimist muu hulgas teadusuuringutesse, innovatsiooni, tutvustamis- ja digitegevusse, sealhulgas uute toodete ja tehnoloogiate turuletoomine. Hõlmatud on ka organisatsiooniline ja protsessiinnovatsioon, sealhulgas uued ja innovaatilised ärimudelid eri valdkondades. Need valdkonnad võivad olla muu hulgas energeetika, energiamahukas tööstus, keskkond, sinine majandus, merendus, transport, tervishoid, bioteadus, biotehnoloogia, põllumajanduslik toidutööstus, kaitsetööstus, kosmosesektor ning kultuuri- ja loomesektor.
Teemavaldkond 5 „Kliima, energia ja liikuvus“ toetab Pariisi kokkuleppe rakendamist ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Kultuuri- ja loomevaldkonna sidusrühmade tegevus võib olla seotud järgmisega:
2. teemavaldkonna „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond“ eesmärk on saavutada ELi eesmärgid ja prioriteedid, mis on seotud järgmisega:
• demokraatliku valitsemistava ja kodanike osaluse edendamine,
• kultuuripärandi kaitsmine ja edendamine,
• sotsiaalsetele, majanduslikele, tehnoloogilistele ja kultuurilistele muutustele reageerimine ja nende kujundamine.
FARNETi moodustavad inimesed, kes rakendavad kogukonna juhitud kohalikku arengut Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) raames. Võrgustik ühendab kalanduse kohalikke tegevusrühmi, korraldusasutusi, kodanikke ja eksperte kogu EList, et töötada kalanduse ja rannikualade kestliku arengu nimel. Varem on selle algatuse raames sageli toetatud kunsti ja käsitöö ning kultuuripärandiga seotud projekte.
Õiglase ülemineku mehhanism aitab piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärgi saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega. JTF on peamine vahend kliimaneutraalsusele üleminekust enim mõjutatud territooriumide toetamiseks, mille raames antakse neile kohandatud toetust.
Euroopa Sotsiaalfond+ on ELi peamine vahend, et investeerida inimestesse.
Aastateks 2021–2027 on ESF+-i eelarve peaaegu 99,3 miljardit eurot ning fondil on oluline roll ELi tööhõive-, sotsiaal-, haridus- ja oskuste arendamise poliitika kujundamisel, sealhulgas nende valdkondade struktuursel reformimisel.