Euroopa kultuuripärand on kultuuri ja loomingu väljendusvormide rikkalik ja mitmekesine mosaiik, mis on pärand eurooplaste eelmistelt põlvkondadelt ja mis antakse edasi tulevastele põlvkondadele.

See hõlmab loodusalasid, ehitisi ja arheoloogilisi objekte, muuseume, mälestusmärke, kunstiteoseid, ajaloolisi linnu, kirjandus-, muusika- ja audiovisuaalteoseid ning Euroopa kodanike teadmisi, tavasid ja traditsioone.

Kultuuripärand rikastab inimeste elu, on kultuuri- ja loomesektorite liikumapanev jõud ning mängib rolli Euroopa sotsiaalse kapitali loomisel ja suurendamisel. Samuti on see oluline majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse sidususe ressurss, mis pakub võimalusi linna- ja maapiirkondade taaselustamiseks ning säästva turismi edendamiseks.

ELi roll ja meetmed

Kuigi selle valdkonna poliitika eest vastutavad peamiselt liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, on EL võtnud endale kohustuse kaitsta ja edendada Euroopa kultuuripärandit mitmesuguste poliitikameetmete ja programmide kaudu.

Euroopa kultuuripärandit toetatakse mitme ELi poliitikameetme, programmi ja rahastamisvahendiga, eelkõige programmiga „Loov Euroopa“. Pärandit võetakse üha enam arvesse ELi muudes poliitikavaldkondades, mis ulatuvad teadusuuringutest, innovatsioonist, haridusest, keskkonnast, kliimamuutustest ja regionaalpoliitikast digipoliitikani. Sellest tulenevalt rahastatakse kultuuripärandit programmidest „Horisont 2020“, „Erasmus+“ ja „Kodanike Euroopa“ ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest.

ELi liikmesriigid teevad kultuuripärandi valdkonnas poliitilist koostööd haridus-, noorte-, kultuuri- ja spordiministrite nõukogus ning avatud koordinatsiooni meetodi kaudu. Alates 2019. aastast tegutsev komisjoni kultuuripärandi eksperdirühm annab nõu ELi kultuuripärandipoliitika rakendamise kohta. Sellesse on kaasatud liikmesriigid, assotsieerunud riigid, Euroopa kultuuripärandi võrgustikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja rahvusvahelised organisatsioonid ning ELi institutsioonid.

Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistik

Üks olulisemaid elemente ELi tasandil on Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistik (2018), mis kajastab kultuuripärandiga seotud tegevuste ühist korraldust Euroopa tasandil. See tugineb Euroopa kultuuripärandiaastal 2018 tehtud tööle, et säilitada ja suurendada selle edu ning tagada kestev mõju. Raamistikuga kehtestatakse Euroopa kultuuripärandi jaoks neli põhimõtet ja viis põhivaldkonda jätkuvaks tegevuseks.

Neli olulist põhimõtet:

• terviklikkus;
• peavoolustamine/integreerimine;
• tõendipõhine poliitikakujundus;
• eri sidusrühmade kaasamine.

Viis jätkuva tegevuse valdkonda:

• kaasav Euroopa: osalemisvõimalus ja juurdepääs kõigile;
• kestlik Euroopa: arukad lahendused ühtekuuluva ja jätkusuutliku tuleviku jaoks;
• vastupanuvõimeline Euroopa: ohustatud pärandi kaitsmine;
• innovaatiline Euroopa: teadmiste ja teadusuuringute kaasamine;
• tugevam üleilmne partnerlus: rahvusvahelise koostöö tugevdamine.