Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on suured väljakutsed, mis ohustavad Euroopat ja kogu maailma. Euroopa Liit võtab meetmeid ja püüab olla teenäitajaks, et saada esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Sama kehtib ka kultuuripärandi kohta.
Kestlikkus on üks viiest sambast kultuuripärandi tegevusraamistikus, mis rõhutab selle potentsiaali suurendada sotsiaalset kapitali, hoogustada majanduskasvu ja tagada keskkonnasäästlikkus. Kultuur ja kultuuripärand võivad aidata saavutada kaasavat ja kestlikku arengut.
Raamistik hõlmab kolme meetmekogumit, mille eesmärk on:
- taaselustada linnu ja piirkondi kultuuripärandi kaudu
- edendada pärandi hulka kuuluvate hoonete taaskasutamist kohandatud kujul
- ning tasakaalustada juurdepääs kultuuripärandile säästva kultuuriturismi ja looduspärandiga.
Hoonete säästlikkus
Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa Komisjoni tegevuskava ELi majanduse kestlikuks muutmiseks. Hooned on selle algatuse oluline osa, sest nende arvele langeb 40% kogu energiatarbimisest ja 36% ELi kasvuhoonegaaside heitest.
Hoonete energiatõhususe suurendamisel on keskne roll Euroopa rohelises kokkuleppes seatud auahne eesmärgi – 2050. aastaks CO2-neutraalsuse saavutamisel. Renoveerimislaine eesmärk on suurendada olemasolevate hoonete renoveerimise kiirust ja kvaliteeti, et need tekitaksid vähem süsinikdioksiidi.
Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta programmist „Horisont 2020“ rahastatakse projekte, mis käsitlevad hoonete energiatõhususe erinevaid aspekte, sealhulgas ajaloolisi ja kultuurilisi aspekte.
Näiteks on PRO-Heritage partnerite eesmärk võimaldada alus- ja jätkuõpet spetsialistidele ja käsitöölistele, kes pakuvad traditsioonilisi pädevusi ja oskusi ehituspärandi jaoks, tuginedes partnerorganisatsioonide parimatele tavadele.
Kliimamuutused: oht meie kultuuripärandile
Hiljutised rängad kahjustused kultuuripärandile rõhutavad veelgi vajadust kaitsta mälestisi looduslike ja mittelooduslike ohtude eest.
Euroopa Komisjon on kutsunud kokku ELi liikmesriikide eksperdid, et selgitada välja head tavad ja uuenduslikud meetmed kultuuripärandi kaitsmiseks seoses kliimamuutustega. See on osa nõukogu kultuurivaldkonna 2019.–2022. aasta töökava raames tehtavast tööst, mis järgib avatud koordinatsiooni meetodit.
Avatud koordinatsiooni meetod on poliitikakujundamise protsess, mille tulemuseks ei ole siduvad seadusandlikud meetmed. Avatud koordinatsiooni meetodi töörühmad, kuhu kuuluvad kultuuriministeeriumide ja riiklike kultuuriasutuste eksperdid, kohtuvad parimate tavade vahetamiseks ning poliitikajuhendite ja töövahendite koostamiseks.
Horisont 2020
ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmist „Horisont 2020“ rahastatakse projekte, mille eesmärk on suurendada ajalooliste alade vastupanuvõimet ja toetada nende kestlikku taastamist, et tulla toime kliimamuutuste ja ohusündmustega.
Lisateave ohustatud kultuuripärandi kohta: ELi teadusuuringud ja innovatsioon vastupanuvõimelisema kultuuripärandi nimel.
Projekt „Creative Climate Leadership“
Programmi „Loov Euroopa“ raames rahastatav projekt aitab kunstnikel ja kultuuritöötajatel uurida kliimamuutuste kultuurilist mõõdet. Kunsti- ja kultuuriringkondadel on ainulaadne ja oluline roll uute olemis-, tegutsemis- ja mõtlemisviiside mõjutamisel. Projektiga „Creative Climate Leadership“ toetatakse kultuuritöötajaid, et rakendada neid omadusi kliimaprobleemidega seotud probleemide puhul.
Lisateave projekti Creative Climate Leadership kohta.
Projekt „Heracles“
Projekti eesmärk on tervikliku ja multidistsiplinaarse lähenemisviisi abil kavandada, valideerida ja edendada lahendusi, mis muudavad kultuuripärandi kliimamuutuste mõjule vastupanuvõimeliseks.
Lisateave projekti „Heracles“ kohta.
Projekt „Shelter“
Projekt „Shelter“ ühendab teadusringkondi ja kultuuripärandi haldajaid, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada haavatavust ning edendada paremat ja ohutumat taastamist ajaloolistes piirkondades, mida mõjutavad kliimaga seotud ohud.
Lisateave projekti „Shelter“ kohta.