Bois du Cazier’ söekaevandus annab ettekujutuse töölisklassi elust ja Vallooniasse (Belgia) toimunud rändest 20. sajandil. 1956. aastal toimus kogu söekaevanduse territooriumil, alates šahtist kuni puistanguteni, õnnetus, milles hukkus 262 inimest 12 eri rahvusest. Kaevandustegevus selles asukohas lõpetati 1967. aastal ja alates 2002. aastast muudeti kaevandus söe-, raua- ja klaasitööstusele pühendatud muuseumiks. Muuseum meenutab 1956. aasta õnnetuse järgset Euroopa ühtsust, mille tulemusena lõi Euroopa Söe- ja Teraseühendus tervise- ja ohutusküsimustega tegeleva ameti.
Lisateavet objekti valiku kohta leiate eksperdikomitee aruandest.