Digitaalse innovatsiooni keskused aitavad ettevõtetel digitaalseid võimalusi paremini ära kasutada, et konkurentsivõime suurendamiseks protsesse ja tooteid täiustada. ELi rahalised vahendid tehakse kättesaadavaks keskustele, mida juba toetavad (või hakkavad toetama) nende liikmesriigid (või piirkonnad), et suurendada avaliku sektori rahastamise mõju. Programm „Digitaalne Euroopa“ aitab suurendada programmis osalevate keskuste suutlikkust ning hõlmab tegevusi, millel on keskuste võrgustikutööl ja oskusteabe edasiandmisel põhinev selge Euroopa lisaväärtus.
S+T+ARTS on platvorm, mille eesmärk on siduda tehnoloogia ja kunst tihedamalt, et lahendada Euroopa ees seisvaid sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke probleeme. See toetab loovamate, kaasavamate ja säästvamate tehnoloogiate arendamist kunstnike, teadlaste, inseneride ja teadlaste koostöö kaudu. Tähelepanu keskmes on idee, et kunstile, teadusele ja tehnoloogiale on kasulik seisukohtade jagamine ning uute võimaluste avamine teadusuuringutele ja ettevõtlusele.
S+T+ARTS pakub oma eri sammaste kaudu järgmist:
i-Portunus loodi selleks, et suurendada liikuvust ja edendada rahvusvahelist koostööd, et võimaldada kunstnikel ja kultuuritöötajatel piiriüleselt töötada, esineda ja koos teoseid luua, andes neile juurdepääsu erinevatele turgudele, aidates neil ligi meelitada uut publikut või jälgijaid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja laiendades nende karjäärivõimalusi.
Algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ eesmärk on arendada loomingulist ja interdistsiplinaarset liikumist, mis ühendab Euroopa rohelise kokkuleppe ELi kodanike igapäevaeluga. Algatust kavandatakse ühiselt, kaasates otse kodanikke, eksperte, ettevõtjaid ja institutsioone ning selle eesmärk on:
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond keskendub eelkõige varajase integratsiooni meetmetele, võimaldades kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning kodanikuühiskonnale tavapärasest kõrgemat kaasrahastamismäära. Uues programmis keskendutakse peamiselt integratsiooni varajastele etappidele ja üldeesmärgid on järgmised.
Sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu hõlbustab oskuste ja põhipädevuste arendamist; sobitamist, kasutuselevõttu ja paremat oskuste kasutamist hariduse, koolituse, sealhulgas töökohal toimuva koolituse ja sellega seotud tegevuste kaudu. Selle poliitikaharu raames toetatakse ka projekte, mis on seotud sotsiaalse innovatsiooni, tervishoiuteenuste, vananemise ja pikaajalise hooldamise, ennetusele juurdepääsu, uuenduslike ravivõimaluste ja e-tervise võimaluste, kaasatuse ja juurdepääsetavusega, samuti sotsiaalse mõõtmega kultuuri- ja loometegevusega.
Tänu programmi „InvestEU“ VKEde komponendile on peamiselt VKEdel ja väikestel keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel, sealhulgas uuenduslikel ettevõtjatel ning kultuuri- ja loomesektoris tegutsevatel ettevõtjatel rohkem rahastamisvõimalusi ja lihtsam rahastust saada. Lisaks pakub VKEde komponent kapitalitoetust VKEdele, mis ei olnud 2019. aasta lõpus riigiabi mõistes raskustes, kuid millel on sestpeale tekkinud märkimisväärsed riskid COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi tõttu
Projektidega edendatakse liikuvusmeetmeid
- Õppijad: õpilased, üliõpilased, praktikandid, õpipoisid, noored, täiskasvanud õppijad
- Töötajad: õppejõud, õpetajad, koolitajad, noorsootöötajad ning haridus-, koolitus- ja noorte valdkonnas tegutsevates organisatsioonides töötavad isikud
Projektide peamine eesmärk on toetada õppijaid teadmiste, oskuste ja hoiakute, sealhulgas keeleoskuse omandamisel.
Programmi LIFE puhtale energiale ülemineku allprogrammiga toetatakse üleminekut energiatõhusale, taastuvenergial põhinevale, kliimaneutraalsele ja vastupanuvõimelisele majandusele.
Allprogrammist rahastatakse koordineerimis- ja toetusmeetmeid, millel on suur ELi lisaväärtus ja mille eesmärk on kõrvaldada turutõkked, mis takistavad sotsiaal-majanduslikku üleminekut säästvale energiale.
Solidaarsusprojekt on mittetulunduslik solidaartegevus, mille algatavad, töötavad välja ja viivad ellu noored ise 2–12 kuu jooksul.
Projektis osaleb vähemalt viis noort, kes keskenduvad selgelt määratletud teemale, mida nad uurivad igapäevaste tegevuste kaudu, mis hõlmavad kõiki rühma liikmeid.
Solidaarsusprojektides tegeletakse kogukonna põhiküsimustega, sealhulgas piirialadel ühiselt kindlaks tehtud küsimused, kui see on vajalik, ning samuti peaksid need andma Euroopa lisaväärtust.
„Erasmus noortele ettevõtjatele“ on piiriülene vahetusprogramm, mis võimaldab noortel ettevõtjatel töötada koos teiste riikide väikeettevõtteid juhtivate kogenumate ettevõtjatega ja neilt õppida.
Selle rahastamisvõimalusega toetatakse kultuuri- ja loomesektori projekte. Toetada saab väga mitmesuguseid tegevusi, algatusi ning taotlejaid. Toetatakse projekte, mis hõlmavad riikidevahelist kultuurikoostööd ning aitavad kaasa Euroopa kunstiteoste loomisele ja levitamisele ning kunstnike liikuvusele rahvusvahelisel tasandil. Samuti keskendutakse selliste projektide rahastamisele, mis edendavad Euroopa kultuuri- ja loomesektoreid, et soodustada andeid, teha uuendusi, suurendada heaolu, luua töökohti ning suurendada majanduskasvu.
Solidaarsusprojekt on mittetulunduslik solidaartegevus, mille algatavad, töötavad välja ja viivad ellu noored ise 2–12 kuu jooksul. Projektis osaleb vähemalt viis noort, kes keskenduvad selgelt määratletud teemale, mida nad uurivad igapäevaste tegevuste kaudu, mis hõlmavad kõiki rühma liikmeid. Solidaarsusprojektides tegeletakse kogukonna põhiküsimustega, sealhulgas piirialadel ühiselt kindlaks tehtud küsimused, kui see on vajalik, ning samuti peaksid need andma Euroopa lisaväärtust.
Programmi „ACP-EU towards a viable cultural industry“ eesmärk on suurendada kultuuri- ja loomesektori potentsiaali ning selle panust Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide sotsiaalsesse ja majanduslikku arengusse. Programmi eesmärk on soodustada ettevõtlust ja kultuuriinnovatsiooni, luua uusi töökohti ning suurendada kunstnike ja kultuuritöötajate tulusid.
Teadmis- ja innovatsiooniühendused on partnerlused, mis ühendavad ettevõtteid, teaduskeskusi ja ülikoole ning mille eesmärk on tugevdada nende koostööd ja luua soodsad tingimused loominguliste mõtteprotsesside ja innovatsiooni edendamiseks. Need ühendused aitavad arendada uuenduslikke tooteid ja teenuseid, luua uusi ettevõtteid ja koolitada uut ettevõtjate põlvkonda. Teadmis- ja innovatsiooniühendused pakuvad uuenduslikke lahendusi, et aidata sektoritel ja tööstusharudel saada tugevamaks ja vastupidavamaks.
Programm „Digitaalne Euroopa“ on ELi uus rahastamisprogramm, mis keskendub digitehnoloogia kättesaadavaks tegemisele ettevõtete, kodanike ja avaliku halduse jaoks. See pakub strateegilist rahastamist, et reageerida paljudele probleemidele, millega me täna silmitsi seisame seoses digitehnoloogia ja -taristuga. Programmi eesmärk on kiirendada majanduse taastumist ja kujundada Euroopa ühiskonna ja majanduse digipööret, millest saavad kasu kõik, aga eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.
Toetatakse investeerimist muu hulgas teadusuuringutesse, innovatsiooni, tutvustamis- ja digitegevusse, sealhulgas uute toodete ja tehnoloogiate turuletoomine. Hõlmatud on ka organisatsiooniline ja protsessiinnovatsioon, sealhulgas uued ja innovaatilised ärimudelid eri valdkondades. Need valdkonnad võivad olla muu hulgas energeetika, energiamahukas tööstus, keskkond, sinine majandus, merendus, transport, tervishoid, bioteadus, biotehnoloogia, põllumajanduslik toidutööstus, kaitsetööstus, kosmosesektor ning kultuuri- ja loomesektor.
Allprogrammi „Osalemise laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ meetmete eesmärk on edendada teadusuuringute tulemuste levitamist ja kasutamist, suurendades hariduse ja teadusuuringute koostoimet. Kultuuri- ja loomevaldkonna sidusrühmi võib partneritena kaasata teadusprojektidesse, mille eesmärk on piirkondliku innovatsiooni tipptaseme kinnistamine, kaasates eri osalejate ökosüsteeme, mis saavad levitada teadmisi ning laiendada teadus- ja innovatsiooniprotsessis osalemist.
3. teemavaldkonna „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“ projektid toetavad julgeoleku, sealhulgas küberturvalisuse ning katastroofiohu vähendamise ja vastupanuvõimega seotud ELi poliitiliste prioriteetide rakendamist. Kultuuri- ja loomevaldkonna sidusrühmade tegevus võib olla seotud järgmisega: • uurimisprojektid, mis aitavad võidelda kultuuriväärtustega kaubitsemise vastu, • kultuuripärandi paikades katastroofiohu ja nende haavatavuse hindamine, • suurte kultuuriürituste korraldamine.
1. teemavaldkonna „Tervishoid“ eesmärk on luua tugevam, kaasavam ja demokraatlikum Euroopa ühiskond. Selle raames keskendutakse peamiste kujunemisjärgus digitaalsete tehnoloogiate, sektorite ja väärtusahelate arendamisele.
Suuna „Jääda kiiresti muutuvas ühiskonnas terveks“ raames korraldatavatesse projektikonkurssidesse võib kaasata kultuurivaldkonna sidusrühmi partneritena, kes aitavad edendada tervislikumat eluviisi ja käitumist, ning need konkursid võivad toetada tõhusaid tervise edendamise ja haiguste ennetamise lahendusi.
2. teemavaldkonna „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond“ eesmärk on saavutada ELi eesmärgid ja prioriteedid, mis on seotud järgmisega:
• demokraatliku valitsemistava ja kodanike osaluse edendamine,
• kultuuripärandi kaitsmine ja edendamine,
• sotsiaalsetele, majanduslikele, tehnoloogilistele ja kultuurilistele muutustele reageerimine ja nende kujundamine.
See tegevussuund suurendab väärtuste ja õiguste edendamisega tegelevate sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust. Need on organisatsioonid, kelle tegevus aitab kaasa ELi õigusest ja ELi põhiõiguste hartast tulenevate õiguste strateegilisele tagamisele.
Muu hulgas töötatakse välja õiguste kaitse ja muud järelevalvemeetmed ning edendatakse, kaitstakse ja suurendatakse teadlikkust liidu väärtustest kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil.
FARNETi moodustavad inimesed, kes rakendavad kogukonna juhitud kohalikku arengut Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) raames. Võrgustik ühendab kalanduse kohalikke tegevusrühmi, korraldusasutusi, kodanikke ja eksperte kogu EList, et töötada kalanduse ja rannikualade kestliku arengu nimel. Varem on selle algatuse raames sageli toetatud kunsti ja käsitöö ning kultuuripärandiga seotud projekte.
Õiglase ülemineku mehhanism aitab piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärgi saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega. JTF on peamine vahend kliimaneutraalsusele üleminekust enim mõjutatud territooriumide toetamiseks, mille raames antakse neile kohandatud toetust.
Euroopa Sotsiaalfond+ on ELi peamine vahend, et investeerida inimestesse.
Aastateks 2021–2027 on ESF+-i eelarve peaaegu 99,3 miljardit eurot ning fondil on oluline roll ELi tööhõive-, sotsiaal-, haridus- ja oskuste arendamise poliitika kujundamisel, sealhulgas nende valdkondade struktuursel reformimisel.
ERF on osa ELi ühtekuuluvuspoliitikast ning selle eesmärk on tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus, vähendades piirkondadevahelist tasakaalustamatust, toetades majanduse elavdamist, töökohtade loomist, konkurentsivõimet, innovatsiooni ja kestlikkust. Sellega viiakse ellu liidu poliitilisi prioriteete, eelkõige rohe- ja digipööret.
ERFi raames toetatakse Interregi programmidega piiriülest (Interreg A ja IPA), riikidevahelist (Interreg B), piirkondadevahelist (Interreg C) ja äärepoolseimate piirkondade (Interreg D) koostööd.
EAFRD hõlbustab investeerimist maapiirkondade taristusse. Paljud liidu maapiirkonnad on hädas struktuursete probleemidega, nagu atraktiivsete töökohtade vähesus, oskuste nappus, ühenduvus-, taristu- ja põhiteenuste alarahastatus ja noorte suur äravool. Kultuuriprojektide toetamist ei ole programmis selgelt mainitud, kuid EAFRD hõlbustab investeeringuid maapiirkondade taristusse, mis ei välista kultuuritaristuid.
Selle meetme üldeesmärk on leevendada COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikku mõju noortele, peamiselt suutlikkuse suurendamise ja konkreetsete meetmete kaudu, millega toetatakse noortesektori taastumist ning edendatakse solidaarsust ja kaasatust.
Nende projektidega luuakse piirkondlikku partnerlust edendavaid võrgustikke, et võimaldada kogu Euroopa noortel algatada ühisprojekte, korraldada vahetusi ja koolitusi (nt noortejuhtidele) nii kohapeal kui ka veebipõhiselt.
Ühenduste eesmärk on tugevdada Euroopa innovatsioonisuutlikkust, edendades innovatsiooni koostöö ja teadmiste vahetamise kaudu kõrgkoolide ning kutsehariduse ja -õppe (nii esma- kui ka jätku-kutseõppe) asutuste vahel ja laiemas sotsiaal-majanduslikus kontekstis, sealhulgas teadusuuringud.
Õpetajate akadeemiad toetavad õpetajahariduse ja -koolituse pakkujate, riigiasutuste ja sidusrühmade vahelisi Euroopa partnerlusi.
Akadeemiad arendavad Euroopa ja rahvusvahelist mõõdet õpetajate hariduses.
Need võivad olla innovaatilised partnerid õpetajate esmase hariduse ja pideva kutsealase arengu strateegiate väljatöötamises ja katsetamises. Akadeemiad saavad toetada haridusvõrgustikke ja praktikakogukondi, pakkuda õpetajatele õppimisvõimalusi, toetada innovatsiooni ning anda teavet riikliku ja Euroopa õpetajahariduse poliitika väljatöötamiseks.
Meetmega toetatakse kutsehariduse tipptaseme keskuste Euroopa platvormide loomist ja arendamist, et toetada regionaalarengut, innovatsiooni ja aruka spetsialiseerumise strateegiaid ning samuti rahvusvaheliste koostööplatvormide rajamist.
Platvormid on avatud hästi toimivate kutsehariduse tipptaseme süsteemidega riikidele ning sarnaseid lähenemisviise väljatöötavatele riikidele.
Platvormide eesmärk on uurida kutsehariduse ja -õppe asutuste kogu potentsiaali, et nad saaksid majanduskasvu ja innovatsiooni proaktiivselt toetada.
Need on rahvusvahelised koostööpartnerlused ELi liikmesriikides, programmiga assotsieerunud kolmandates riikides ja programmiga mitteühinenud kolmandates riikides noortevaldkonnas tegutsevate organisatsioonide vahel.
Projektidega toetatakse rahvusvahelist vahetust, koostööd ja poliitilist dialoogi noorte ja mitteformaalse õppe valdkonnas, et edendada kestlikku sotsiaal-majanduslikku arengut ja noorte heaolu.
Projektid
• pakuvad noortele võimalusi osaleda kodanikuühiskonnas ja õppida selles osalema,
Erasmus Munduse ühised magistriõppekavad on kõrgetasemelised integreeritud riikidevahelised magistriõppeprogrammid. Need suurendavad Euroopa kõrghariduse atraktiivsust maailmas, aitavad saavutada tipptaset ja meelitavad Euroopasse andekaid üliõpilasi.
Väikepartnerlused on kavandatud selleks, et programmis „Erasmus+“ saaksid osaleda ka väikeorganisatsioonid ja üksikisikud, kelleni on kooli-, täiskasvanu- ja kutsehariduse ning noorte ja spordi valdkonnas raske jõuda.
Toetused on ette nähtud lühiajalistele väikese eelarvega projektidele.
Toetuste suhtes on kehtestatud lihtsad haldusnõuded. Toetused on eriti olulised esmakordselt programmis „Erasmus+“ osalejate jaoks, eelkõige väiksema organisatsioonilise suutlikkusega organisatsioonide jaoks.
Koostööpartnerlus võimaldab organisatsioonidel:
- parandada oma tegevuse kvaliteeti ja asjakohasust;
- arendada ja tugevdada oma partnerlusvõrgustikke;
- suurendada oma suutlikkust tegutseda ühiselt riikidevahelisel tasandil;
- edendada oma rahvusvahelist tegevust;
- vahetada ja arendada uusi tavasid ja ideid.
Projektide eesmärk on arendada uuenduslikke tavasid ja käivitada ühisalgatusi, et edendada koostööd ning vastastikust õppimist ja kogemuste vahetamist Euroopa tasandil.
Virtuaalsed vahetused on veebipõhised inimestevahelised tegevused.
Virtuaalsete vahetuste eesmärk on edendada kultuuridevahelist dialoogi ja arendada pehmeid oskusi programmis mitteosalevatest kolmandatest riikidest, ELi liikmesriikidest või programmiga assotsieerunud kolmandatest riikidest pärit isikute hulgas.
Tegevus toimub väikestes rühmadest ning kõiki seansse juhatab koolitatud juhendaja.
Projektidega viiakse ellu mitteformaalseid õpitegevusi, millega edendatakse noorte osalemist Euroopa demokraatlikus elus.
Projektid
Vabatahtlike rühmad esmatähtsates valdkondades on suuremahulised ja suure mõjuga projektid. Rühmadesse kuuluvad noored vähemalt kahest riigist, need tegutsevad lühiajaliselt ja neis käsitletakse Euroopa ühiseid probleeme poliitikavaldkondades, mis määratakse igal aastal kindlaks ELi tasandil.
Taotluste eesmärk:
Vabatahtliku tegevuse projektid võimaldavad noortel osaleda solidaarsustegevuses, mis vastab nende kohalike kogukondade vajadustele.
Vabatahtlik tegevus võib toimuda vabatahtliku elukohariigis või mõnes muus riigis (piiriülene vabatahtlik tegevus). Projektid võivad keskenduda paljudele valdkondadele, nagu keskkonnakaitse, kliimamuutuste leevendamine või suurem sotsiaalne kaasatus.
Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi teemaprogrammidega toetatakse meetmeid, mis on seotud ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisega üleilmsel tasandil. Prioriteetsed teemad on järgmised: inimõigused ja demokraatia, kodanikuühiskond, stabiilsus ja rahu ning samuti üleilmsed väljakutsed, mis on seotud tervise, hariduse ja koolituse, naiste ja laste, töö, sotsiaalkaitse, kultuuri, rände ja kliimamuutustega.
Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist rahastatakse ELi välistegevust, mis võimaldab ELil tõhusalt kaitsta ning edendada oma väärtusi ja huve kogu maailmas.
Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi geograafiliste programmidega edendatakse koostööd partnerriikidega järgmistes piirkondades:
• Euroopa naabrus (19,32 miljardit eurot)
• Sahara-tagune Aafrika (29,18 miljardit eurot)
• Aasia ja Vaikse ookeani piirkond (8,48 miljardit eurot)
• Ameerika ja Kariibi mere piirkond (3,39 miljardit eurot)
Euroopa ettevõtlusvõrgustik on piirkondlik võrgustik, mis on ühtne kontaktpunkt VKEdele, kes soovivad parandada oma konkurentsivõimet. Selleks pakub Euroopa ettevõtlusvõrgustik VKEdele ärituge ja nõustab neid siseturu võimaluste osas. Euroopa ettevõtlusvõrgustik teeb koostööd selliste piirkondlike algatustega nagu aruka spetsialiseerumise teemalised platvormid, digitaalse innovatsiooni keskused, teadmus- ja innovatsioonikogukonnad ning peamise progressi võimaldava tehnoloogia keskused.
Loova innovatsiooni labor ärgitab kõikide kultuuri- ja loomesektoritega seotud inimesi looma ja katsetama uuenduslikke digilahendusi, millel võiks olla positiivne pikaajaline mõju paljudele kultuuri- ja loomesektoritele.
Labor toetab uuenduslike lahenduste (nt vahendid, mudelid ja metoodikad) loomist, mida saab kasutada audiovisuaalsektoris ja veel vähemalt ühes loome- ja/või kultuurisektoris. Lahendused peaksid olema lihtsalt kopeeritavad ning neil peaks olema turu hõlvamise potentsiaal.