1899. aastal leiti sellest paigast suurim hulk neandertallaste säilmeid, mis seni Euroopas avastatud – ligikaudu 80 inimesele kuulunud 900 jäänust, mis pärinesid ajajärgust 125 000 eKr, lisaks sellele leiti ka loomaluid. Krapina säilmetekogu on uurinud teadlased üle kogu maailma ja nende tõlgendused leidude kohta on mõjutanud teadusteooriaid, mis käsitlevad inimese arenemist, tsivilisatsiooni teket ja Euroopa inimühiskonda pleistotseeni ajastul.

Arheoloogilise leiukoha juures asub Krapina neandertallaste muuseum, kus on interaktiivne näitus elu tekkest Maal ja inimese evolutsioonist.