Euroopa Liit on kooskõlas ELi toimimise lepinguga võtnud endale kohustuse edendada rahvusvahelistes suhetes Euroopa mitmekesist kultuuri. EL on osaline UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonis, mis on selle valdkonna peamine õigusakt.

Alates 2007. aastast on kultuuri kui ELi rahvusvaheliste suhete olulise elemendi edendamine olnud üks Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kolmest põhieesmärgist. Seda pühendumust kinnitati taas 2018. aasta Euroopa kultuurivaldkonna uues tegevuskavas.

ELi kultuurivaldkonna välisstrateegia

Kultuurisuhete tõhusa strateegia väljatöötamiseks on komisjon

• viinud kultuuriinstituutide ja -organisatsioonide toel ettevalmistava meetme „Kultuur ELi välissuhetes“ raames 54 riigis läbi ulatusliku kaardistamis- ja konsulteerimisprotsessi. Selle tulemusena koostati mitu riigipõhist aruannet ja lõpparuanne ning soovitused selle kohta, kuidas arendada strateegilist lähenemisviisi kultuurile ELi tasandil;
• konsulteerinud peamiste sidusrühmadega lisaväärtuse, võimalike eesmärkide ja põhimõtete üle, millele tugineb strateegilisem lähenemisviis kultuurile liidu välissuhetes.

Selle põhjal avaldati ühisteatis „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“, mis on ELi rahvusvahelise kultuurikoostöö nurgakivi. Strateegial on kolm põhieesmärki.

1. Kultuuri ja loovuse potentsiaali vallandamine kestliku sotsiaalse ja majandusliku arengu eesmärgil

Kultuur on kaasava majanduskasvu ja töökohtade loomise allikas ning vaatamata majanduslikule ebakindlusele on üleilmne loometoodetega kauplemine viimastel aastatel jätkuvalt laienenud.

2. Rahu edendamine ja radikaliseerumise vastu võitlemine kultuuridevahelise dialoogi kaudu

Kultuuridevaheline dialoog võib luua ja edendada üksteisemõistmist ühiskondades ja ühiskondade vahel. See aitab tuua esile kultuurilise mitmekesisuse ja inimõiguste väärtust.

3. Kultuuripärandiga seotud koostöö tugevdamine

Kultuuripärand on kultuurilise mitmekesisuse oluline väljendus, mis väärib kaitset. EL võib etendada olulist rolli kultuuripärandi kaitsmisel kogu maailmas, pakkudes partnerriikidele koolitust, oskuste arendamist ja teadmussiiret.

Kõigi sidusrühmade kaasamine uude strateegiasse on selle edu võti ja neil on strateegias aktiivne roll. Sidusrühmad on

• partnerriikide valitsused;
• kohalikud kultuuriorganisatsioonid ja kodanikuühiskond;
• Euroopa Komisjon;
• Euroopa välisteenistus;
• Euroopa Parlament;
• muud ELi institutsioonid;
• ELi liikmesriigid ja nende kultuuriinstituudid. 

Sellest raamistikust innustatuna on mitmed osalejad soovinud ELi välissuhetes strateegilist lähenemisviisi kultuurile.

• ELi liikmesriigid võtsid vastu nõukogu järeldused ELi strateegilise lähenemisviisi kohta, nõukogu järeldused kultuuri kohta ELi välissuhetes ning nõukogu järeldused kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi kohta. Praegune nõukogu kultuurivaldkonna töökava aastateks 2019–2022 hõlmab ühena kuuest prioriteedist rahvusvahelisi kultuurisuhteid.
• Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias on kultuuridiplomaatiat nimetatud ELi ühtse välistegevuse uueks valdkonnaks. Uues Euroopa arengukonsensuses tunnustatakse kultuuri rolli arengu olulise komponendi ja edendajana.
• Euroopa Parlament oma resolutsioonis ELi välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta ja selle valdkonna ettevalmistavas meetmes.
• Kodanikuühiskond, eelkõige algatusega „Rohkem Euroopat“.

Piirkondlik koostöö

EL edendab kultuurikoostööd ja poliitilist dialoogi ELi mittekuuluvate riikidega piirkondlike rühmade ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu ning erisuhete kaudu üksikute riikidega.

Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid

ELi programmiga „Loov Euroopa“ toetatakse Euroopa kultuuri- ja loomesektoreid. Kogu piirkond osaleb programmi „Loov Euroopa“ allprogrammis „Kultuur“.

Ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA) toetatakse Lääne-Balkani riike ELiga ühinemise ettevalmistamisel ning võimaldatakse kahepoolset ja piirkondlikku toetust ühendavat piiriülest koostööd. Selle rahastamisvahendi raames võetavate meetmete hulka kuuluvad näiteks Lääne-Balkani riikidega tehtava kultuurikoostöö projektide konkurss ja ühine võitlus ebaseadusliku kultuuriväärtustega kauplemise vastu Lääne-Balkani riikides, mida viivad ühiselt ellu EL ja UNESCO.

Tehnilise abi ja teabevahetuse vahend (TAIEX) ja mestimisprogramm.

Interreg B, millega toetatakse riikidevahelist koostööd. Kolm selle programmi (ADRION, DANUBE ja Balkan-Mediterranean) hõlmavad osaliselt Lääne-Balkani riike.

Euroopa naabruses asuvad riigid

Kultuurikoostöö on osa ELi Euroopa naabruspoliitikast, mis hõlmab järgmisi riike: Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaan, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Moldova, Palestiina, Süüria, Tuneesia, Ukraina ja Valgevene.

Kultuuriprojekte rahastatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendist (ENPI). See vahend hõlmab kahepoolse, piirkondliku ja piiriülese koostöö programme, tehnilise abi ja teabevahetuse vahendit (TAIEX) ning mestimisprogrammi.

ELi programmi „Loov Euroopa“ (2014–2020) raames arendati koostööd, võimaldades riikidel täiel määral osaleda, eeldusel et vajalikud tingimused on täidetud. Programmiga ühinesid Armeenia, Gruusia, Moldova, Tuneesia ja Ukraina.

Lõunapartnerlus

ELi suhetes piirkonnaga juhindutakse Euroopa arengukonsensusest, ELi üldisest strateegiast ja läbivaadatud Euroopa naabruspoliitikast. Lõunanaabruse piirkondlikus strateegiadokumendis (2014–2020) nimetatakse ühe eesmärgina selle partnerluse ülesehitamist, pannes erilist rõhku kodanikuühiskonna toetamisele ning parematele vahetusvõimalustele ja inimestevahelistele kontaktidele, kusjuures eritähelepanu pööratakse noortele. Üks lõunanaabruse piirkondliku mitmeaastase sihtprogrammi prioriteete on vastupanuvõime suurendamine ja stabiilsuse edendamine, sealhulgas kultuuri- ja noortevaldkonnas.

Selle tulemusel rahastati uut programmi noorte ja kultuuri toetamiseks lõunanaabruses. Noortekomponendiga edendatakse projekti SAFIR kaudu noorte aktiivset osalemist kaasava ja demokraatliku ühiskonna ülesehitamises. Kultuurikomponendiga toetatakse kultuuri kui piirkonna tööhõive, demokratiseerimise, sallivuse ja vastupanuvõime edasiviivat jõudu. Enne 2018. aastat aidati piirkondliku programmi „Med Culture“ raames üheksal Vahemere lõunapiirkonna partnerriigil arendada ja täiustada kultuurisektoriga seotud kultuuripoliitikat ja -tavasid.

Idapartnerlus

ELi idapartnerlus pakub kultuurikoostöö raamistikku 4. mitmepoolse platvormi „Inimestevahelised kontaktid“ kaudu.

Programmi EU4Culture eesmärk on tugevdada seoseid kultuuri, majanduskasvu ning kultuuridevahelise dialoogi ja kogemuste edendamise vahel.

Idapartnerluse kultuuriprogrammiga toetati partnerite kultuuripoliitika reformimise püüdlusi valitsuse tasandil ning aidati parandada kultuuri- ja loomesektorites tegutsejate asjatundlikkust. Lisaks suutlikkuse suurendamise meetmetele on programmiga toetatud mitmeid projekte, mis keskenduvad kultuuripoliitika reformile.

Arenguriigid

ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 seatud kestliku arengu eesmärkide abil soovitakse muuta kestlik areng kõigi jaoks tegelikkuseks. Kultuur aitab kaasa mitme kestliku arengu eesmärgi saavutamisele. Toimides nii inimarengu võimaldajana kui ka olulise komponendina, võib kultuur aidata kaasa

• majanduskasvule ja töökohtade loomisele;
• kultuuridevahelise dialoogi edendamisele;
• inimõiguste ja demokraatlike väärtuste austamisele;
• aktiivse kodanikuühiskonna arendamisele;
• konfliktide ärahoidmisele;
• sotsiaalsele kaasatusele.

Kooskõlas Euroopa arengukonsensusega on EL lisanud kultuurivaldkonna tegevusi laialdaselt oma arengualasesse töösse. 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kaudu on Euroopa Liit investeerinud 300 miljonit eurot meetmetesse, millega arendatakse kultuuripartnerluste alast koostööd, eelkõige arengukoostöö rahastamisvahendi, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi, Euroopa Arengufondi ja programmi „Horisont 2020“ kaudu. 

Viimase aja projektid on suunatud kultuuripärandi taastamisele ja turismile, töövõimaluste edendamisele ja oskuste arendamisele; kultuuri- ja loomemajanduse toetamisele ning nende juhtimisele sotsiaal-majandusliku arengu eesmärgil; kultuuridevahelisele dialoogile, sõnavabadusele ja kultuurilistele õigustele, et saavutada sotsiaalne sidusus, sallivus, kodanikuaktiivsus, rahu ja stabiilsus.

Rahastamine toimub sellistest programmidest nagu uus Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning ELi kultuuriprogramm „Elujõulise kultuuritööstuse suunas“ (40 miljonit eurot), loomemajanduse rahastamise algatus CREATIFI (20 miljonit eurot), Kariibi mere piirkonna kultuuripärandi koostööprogramm TransCultura (15 miljonit eurot) ja muud programmid.

Euroopa Komisjoni poolt 16.–18. juunil 2019 Brüsselis korraldatud rahvusvahelisel kollokviumil „Kultuur tuleviku heaks“ võeti vastu manifest „Kultuur tuleviku heaks – visioon loovusest, innovatsioonist ja dialoogist, et saavutada kaasav areng“.

Strateegilised partnerid

Lisaks on ELil kümme strateegilist partnerlust järgmiste riikidega: Brasiilia, Kanada, Hiina, India, Mehhiko, Jaapan, Korea Vabariik (Lõuna-Korea), Venemaa, Lõuna-Aafrika ja USA.

Lõuna-Korea

ELi-Korea kultuurikoostöö protokoll sõlmiti 2009. aastal ELi-Korea vabakaubanduslepingu raames. Protokolliga loodi raamistik, milles lepinguosalised teevad koostööd, et hõlbustada kultuuritegevuse, -kaupade ja -teenuste vahetamist, sealhulgas audiovisuaalsektoris, ning parandada sellise vahetuse tingimusi.

Protokolli alusel on EL ja Korea loonud kultuurikoostöö komitee, et jälgida protokolli rakendamist. Koosolekuid peetakse kord aastas vaheldumisi ELis ja Koreas ning neil keskendutakse koostööle etenduskunstide (EL aukülalisena Souli etenduskunstide turul 2018. aastal), arhitektuuri (noore talendi arhitektuuriauhind), linnadevahelise koostöö (Euroopa kultuuripealinnad), kultuuripärandi ja audiovisuaalvaldkonnas.

Hiina

Kultuurivaldkonna koostöö Hiinaga on korraldatud peamiselt kõrgetasemelise inimestevahelise dialoogi raames. Selle dialoogi viimane voor 2017. aastal hõlmas ELi uuringul põhinevat Euroopa kultuuripealinnade ja Ida-Aasia kultuurilinnade vahelise koostöö foorumit.

Muud Hiinaga seotud algatused on:

• ELi ja Hiina teine kaubandusprojekt, millega toetati kultuuri- ja loomemajandust käsitlevat poliitilist dialoogi parimate tavade vahetamise kaudu;
• ELi ja Hiina kultuuri- ja loomemaastiku ühine kaardistamine.

Rahvusvahelised organisatsioonid

UNESCO

EL ja kõik selle liikmesriigid on UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse 2005. aasta konventsiooni osalised. Konventsioon toimib ELi kultuuripoliitika raamistikuna välissuhetes, sealhulgas kaubanduses ja arengukoostöös.

EL ja UNESCO tegid ühisavalduse, milles kinnitati taas ühiseid väärtusi, sealhulgas inimväärikuse ja inimõiguste austamist, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriiki ja eelkõige õigust sõnavabadusele. UNESCO oli Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 aktiivne partner ja viib praegu kultuuripärandi valdkonnas ellu mitmeid ELi projekte.

Euroopa Nõukogu

Euroopa Nõukogu on ELi jaoks oluline rahvusvaheline partner, eelkõige kultuuripärandi valdkonnas. Euroopa Nõukogu oli samuti Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 aktiivne partner. Käimasolevate ühisprojektide hulka kuuluvad „The Faro Way: enhanced participation in cultural heritage“, millega edendatakse Euroopa Nõukogu raamkonventsiooni, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas (Faro konventsioon, 2005), ja Euroopa kultuuripärandi päevad.

Kultuur ja kaubandus

Komisjon tagab, et kultuuriaspekte võetakse arvesse kõigis ELi mitme- ja kahepoolsetes kaubandusläbirääkimistes ning et audiovisuaalteenused jäetakse sellistest läbirääkimistest välja.
Näiteks on EL sõlminud kultuurikoostöö protokolli ELi ja CARIFORUMi majanduspartnerluslepingu raames. Protokolli eesmärk on edendada kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna vahetusi konkreetsetes koostööraamistikes kooskõlas UNESCO konventsiooni põhisätetega (artikkel 16 arengumaade kunstnike, kultuuriväärtuste ja -teenuste sooduskohtlemise kohta).
Euroopa Komisjon toetab kolmandate riikidega seotud kultuuri- ja audiovisuaalprojekte oma programmi „Loov Euroopa“ kaudu.

Valdkonnaülesed algatused, ELi juhitud kultuuriplatvormid ja auhinnad

EUNIC (ELi riiklikud kultuuriinstituudid) rakendab Euroopa kultuuriruumide ettevalmistavaid meetmeid, mille eesmärk on selgitada välja Euroopa ja kolmandate riikide kohalike osalejate vahelise koostöö uuenduslikud mudelid, toetades kohalikule kontekstile vastavaid kultuuriprojekte. Näiteks projekt „The Grid“ USAs on EUNICi, Silicon Valley, Washingtonis asuva ELi delegatsiooni ja mitme partneri koostöö. Projektiga lõimitakse kunstiline mõtlemine uute tehnoloogiate arendamisse ning algatatakse arutelu Euroopa, Silicon Valley ja muude piirkondade kunstnike, tehnoloogide ja poliitikakujundajate vahel. Urban Cult Lab’Africa ühendab kuut Lääne-Aafrika fablab-töötuba – digitaalset tootmislaborit –, et ühiselt kavandada kultuurisündmusi, sealhulgas kunstiresidentuure, üritusi ja näitusi.

Loodud on ELi kultuuridiplomaatia platvorm, et anda nõu väliskultuuripoliitika kohta, hõlbustada võrgustike loomist, viia ellu tegevusi koos kultuurivaldkonna sidusrühmadega ja töötada välja koolitusprogramme kultuurivaldkonna juhtimiseks. Tuginedes nelja aasta kogemustele kultuuridiplomaatia platvormiga, käivitati 2020. aasta aprillis ülemaailmse ulatusega kultuurisuhete platvorm. Seda viis ellu Goethe Instituudi juhitud konsortsium koos rahvusvahelise etenduskunstide võrgustikuga IETM, Sienna ülikooli ja Euroopa Kultuurifondiga.

Programmi „Loov Euroopa“ toetusel annab Mies van der Rohe sihtasutus välja noore talendi arhitektuuriauhinda (Young Talent Architecture Award – YTAA) ning konkursil võivad osaleda ka teatavad Aasia ja Ladina-Ameerika riigid. Auhinnaga tunnustatakse hiljuti õpingud lõpetanud arhitektide, linnaplaneerijate ja maastikuarhitektide talenti ning võimaldatakse neil suhelda sektori peamiste sidusrühmadega Euroopas.

ELi delegatsioonid ja asutused on väga olulised partnerid koostöö ja partnerlussuhete loomisel kultuurivaldkonna sidusrühmadega riikides, kus nad asuvad. ELi delegatsioonid aitavad välja selgita kohalikke vajadusi ja võimalusi, tagades, et meetmed vastavad kohalikule kultuurikontekstile, ning kaasata kohalikku elanikkonda, täites samal ajal ELi strateegilisi eesmärke. ELi delegatsioonide kultuurikeskused saavad koolitust arengu ja välissuhete kultuurilise mõõtme alal, et paremini levitada parimaid tavasid. 

Tulevane naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend on aastatel 2021–2027 ELi peamine finantsvahend, millega aidatakse kaotada vaesust ning edendatakse kestlikku arengut, heaolu, rahu ja stabiilsust. See hõlmab toetust kultuuri- ja loomesektoritele.

Programm „Loov Euroopa“, mis on ainus üksnes kultuuri- ja loomesektorite toetamisele keskenduv ELi programm, on aastatel 2021–2027 teataval määral avatud koostööle kolmandate riikidega.