1985. aastal alguse saanud Euroopa pärimuspäevi korraldavad ühiselt Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu. See on üks kõige suurema osalejate arvuga kultuuriüritustest Euroopas.
Euroopa pärimuspäevade ajal avavad oma uksed tuhanded mälestised ja objektid, nende hulgas ka sellised, mis ülejäänud aasta vältel on üldsusele suletud. Nii saavad inimesed nautida tasuta külastusi, õppida tundma ühist kultuuripärandit ning osaleda Euroopa pärimuse hoidmisel praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks.
Euroopa pärimuspäevade ajal külastab igal aastal üle 20 000 inimese tuhandeid paiku, mis on harva avatud, saades osa erakordsetest üritustest.
Pärimuspäevade eesmärk
Ürituste korraldajad
- tõstavad teadlikkust Euroopa kultuurilisest rikkusest ja mitmekesisusest,
- äratavad huvi Euroopa kultuuripärandi vastu,
- astuvad rassismi ja ksenofoobia vastu ning suurendavad sallivust teiste kultuuride suhtes kogu Euroopas,
- teavitavad üldsust ja valitsusi (või poliitikakujundajaid) vajadusest kaitsta kultuuripärandit,
- kutsuvad Euroopat üles lahendama kultuurisektori ees seisvaid sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke probleeme.
50 osalevat riiki
Euroopa pärimuspäevi tähistatakse 50 Euroopa kultuurikonventsioonile allakirjutanud riigis iga aasta septembris. Korraldamisel tehakse tihedat koostööd riiklike koordinaatoritega.
Igas riigis vastutab ürituste korraldamise eest võrgustik, kuhu kuuluvad piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, kodanikuühendused ja muud eraisikutest koosnevad rühmitused ning tuhanded vabatahtlikud.
Igal aastal on üks ühine üleeuroopaline teema. Riigid saavad kajastada ühist teemat, samas saavad nad korraldada ka üritusi, mis on selle teema raames kohandatud kohalikele oludele vastavalt, või valida muid teemasid.
Vaata ka Euroopa pärimuspäevade veebisaiti.