2015.–2018. aasta kultuurivaldkonna töökavas nimetatakse kultuuri- ja loomesektoreid, loomemajandust ja innovatsiooni kultuuripoliitika kujundamisel tehtava koostöö nelja peamise prioriteedi hulgas. Euroopa kultuurivaldkonna uues tegevuskavas ja kultuurivaldkonna töökavas aastateks 2019–2022 rõhutatakse kultuuri- ja loomesektorite tähtsust innovatsiooni, töökohtade loomise, sidususe ja ühiskonna heaolu jaoks.
Kultuuri- ja loomesektorid tegutsevad ökosüsteemides. Selle ökosüsteemidel põhineva lähenemisviisi keskmes on idee, et kultuuri- ja loomesektorid töötavad omavahel põimudes eri sektoritega, mis on seotud nende omaga, või täiesti erinevate sektoritega, ning samuti sektoriüleselt. Sellele juhiti tähelepanu avatud koordinatsiooni meetodi aruandes „Avaliku poliitika roll kultuuri- ja loomesektorite ettevõtlus- ja innovatsioonipotentsiaali arendamisel“.
Kultuuri- ja loomeökosüsteemid soodustavad innovatsiooni, eelkõige innovatsiooni selle üha enam tunnustatud laias mõttes, mis läheb kaugemale puhttehnoloogilisest innovatsioonist, liikudes STEMist (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) STEAMini (teadus, tehnoloogia, inseneeria, kunst ja matemaatika), ning hõlmab sotsiaalse ja ühiskondliku innovatsiooni aspekte. Seda lähenemisviisi kajastavad uued programmid, nagu „Euroopa horisont“ ning kultuuri ja loomemajanduse teadmis- ja innovaatikakogukonnad, milles kultuuri- ja loomesektoritel on keskne roll.
ELi toetus ja koosloomine
Euroopa Komisjon on keskendunud ökosüsteemil põhinevale lähenemisviisile, et toetada kunstnikke, kultuuri- ja loometöötajaid ning Euroopa infosisu mitmesuguste algatuste kaudu, sealhulgas programmi „Loov Euroopa“ ja muude ELi rahalise toetuse vahendite kaudu.
Ökosüsteemil põhinev lähenemisviis on läbi vaadatud ELi rahastatud, kultuuri- ja loomemajandusele suunatud poliitikaprojekti FLIP (Finance, Learning, Innovation and Patenting) raames. Selle projekti toel korraldati 2020. aasta jaanuaris hindamiskonverents, kus osalesid komisjoni ja liikmesriikide eksperdid, et uurida kultuuri- ja loomesektorite rahastamise, innovatsiooni ja muude oluliste teemadega seotud saavutusi. Tutvuge konverentsi järeldustega [pdf].
Teabe jagamine
Lisateavet kultuuri- ja loomesektorite kohta leiab ka platvormilt Creatives Unite. Kultuuri- ja loomeökosüsteemide poliitikat aitavad kujundada poliitikaeksperimendid ja koosloomine, vastastikune õppimine ja heade tavade vahetamine kodanikuühiskonnaga (dialoog „Voices of Culture“) ning muud vastastikuse õppe tegevused koos loomekeskustega, nagu ELi linnade ja piirkondade loomekeskuste võrgustik.
Töötingimused
2019.–2022. aasta kultuurivaldkonna töökava rakendamiseks algatas komisjon uuringu loovisikute ning kultuuri- ja loometöötajate staatuse ja töötingimuste kohta. Seejärel tegeleb teemaga avatud koordinatsiooni meetodi töörühm ja toimub dialoog „Voices of Culture“ loovisikute töötingimuste teemal. Need meetmed tuginevad varasematele algatustele, nagu avatud koordinatsiooni meetodi 2012. aasta aruanne, milles pakuti välja peamised põhimõtted tugeva raamistiku loomiseks, et toetada loovisikute ja kultuuritöötajate liikuvust (2016. aastal toimus kokkuvõttev kohtumine). Olemas on ka Euroopa Parlamendi 2006. aasta uuring loovisikute staatuse kohta Euroopas ning 2018. aastal tegutses avatud koordinatsiooni meetodi töörühm „Innovatsioon ja ettevõtlus kultuuri- ja loomesektorites“, kes soovitas lähemalt uurida töötingimusi.
Ulatuslikum rahastamine ja reguleerimine
EL toetab ökosüsteemide rahastamist selliste programmide kaudu nagu „Loov Euroopa“, „Horisont 2020“, COSME (sealhulgas programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“) ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid.
ELi regulatiivne keskkond, näiteks intellektuaalomandi õiguste läbivaatamine digitaalse ühtse turu strateegia raames, mõjutab ka kultuuri- ja loomesektorite toimimisviiside arengut ning tõenditel põhinevat poliitikakujundamist.