Szentendre linn on asutatud Rooma impeeriumi ajal, kuid selle väljanägemist on alates 17. sajandi lõpust mõjutanud peamiselt Serbia pagulased. Linna olemust on kujundanud piiriülesed poliitilised ja kultuurisidemed ning selle arengut on mõjutanud mitmekülgne kultuuripärand, mis on mänginud olulist rolli ja võimaldanud linnal toimida sillana Ida- ja Lääne-Euroopa, Balkani ja Karpaatide piirkonna riikide vahel ning katoliku ja õigeusu kiriku vahel. Lähedal asuv Budapest on linnale pidevalt konkurentsi pakkunud.

Juba alates 17. sajandi lõpust iseloomustab Szentendre linna paljurahvuselisus ja usuline sallivus, linnakeskkonna vastupidavus ja loovus, mis tuleneb linna piiriülesest asukohast. Doonau-äärsete kontaktide ning Ungari ja Serbia elanikkonna ja muude kultuuride viljaka kooseksisteerimise tulemusena on piirkonna areng ja lõimumine olnud rahumeelne ning selle koostöö tulemusena on kujunenud välja linna ainulaadne arhitektuur. Linna vaimsust on kujundanud ida ja lääne kultuuri põimumine selles ka totalitaarsete režiimide ajal kunstilist vabadust pakkunud märgilise tähendusega linnas ning elavast kultuuripärandist võib osa saada veel tänapäevalgi.