Skip to main content

Culture and Creativity

Arhitektuur

Siit leiate teavet ELi poliitikameetmete, programmide ja arhitektuuri seoste kohta.
arhitektuur

EL töötab välja integreeritud ja inimkeskset lähenemisviisi kestlikule tehiskeskkonnale. Arhitektuuril on selles oluline roll inimeste elukvaliteeti parandavate hoonete, avaliku ruumi ja linnamaastike projekteerimisel. 

Nagu on märgitud ELi nõukogu kultuurivaldkonna töökavas aastateks 2019–2022, on arhitektuur selgelt valdkondadevaheline ja seda tuleks edendada kui tegevusala, mis kätkeb endas ühist heaolu loovat kultuuriliste, sotsiaalsete, keskkonna, majanduse ja tehniliste aspektide vahelist õiget tasakaalu.

Seepärast saavad paljud ELi poliitikavaldkonnad (nt ehitus, energiatõhusus, kliimamuutused, teadusuuringud, sidusus jne), sealhulgas kultuuripoliitika ja allpool loetletud algatused, aidata saavutada kvaliteetset tehiskeskkonda.

Euroopas on üle poole miljoni arhitekti

Euroopa arhitektide nõukogu (ACE) 2018. aasta uuringu kohaselt on ELi 28 liikmesriigis ning Norras, Serbias ja Šveitsis hinnanguliselt kokku ligikaudu 562 000 arhitekti. Kutseala struktuur on järgmine:

  • 71% arhitektidest tegutseb üksi;
  • 25% tegutseb 2–5 inimesest koosnevas rühmas; 
  • 3% tegutseb 6–10-liikmelises rühmas.

Sooline tasakaal näib olevat paranenud – 30. eluaastates arhitektidest on naised 53%, samas kui 50. eluaastates arhitektide seas on naisi 32%.

Õigusliku vormi puhul on pilt veidi teistsugune. ACE kahest viimasest uuringust (2016 ja 2018) selgub, et:

  • 50–60% töötab sõltumatu arhitektina;
  • 7–10% töötab täisühingus;
  • 20–30% on asutanud osaühingu.

ELi poliitikaraamistik: lühike kronoloogia

2001: esimene poliitikaülevaade

Nõukogu 12. veebruari 2001. aasta resolutsioonis arhitektuuri kvaliteedi kohta linna- ja maakeskkonnas nimetati uut arhitektuuri tuleviku pärandiks. Nõukogu julgustas liikmesriike edendama arhitektuuri kvaliteeti eeskujuliku avaliku sektori kinnisvarapoliitika abil, sealhulgas struktuurifondide kaudu.

2008: arhitektuuri panus kestlikku arengusse

Nõukogu järeldused arhitektuuri kohta: kultuuri panus säästvasse arengusse, mis võeti vastu 2008. aasta detsembris, kutsusid üles võtma arvesse arhitektuuri panust kvaliteetsesse elukeskkonda ja suurendama teadlikkust sellest panusest.

Poliitikakogemuste vahetamine

Viimasel Euroopa arhitektuuripoliitika foorumil (EFAP) oli liikmesriikidel võimalus vahetada poliitikakogemusi ja 2012. aastal avaldati uuring arhitektuuripoliitika kohta Euroopas. Viimastel aastatel on üha enam tunnustatud kvaliteetse arhitektuuri tähtsust Euroopa ühiskondade kestliku arengu jaoks.

2018: ehituskultuur ja mitut eesmärki hõlmav poliitikakujundamine

2018. aasta jaanuaris võtsid Euroopa kultuuriministrid ja sidusrühmad (nt ACE) vastu Davosi deklaratsiooni „Kvaliteetse ehituskultuuri arendamine Euroopas“. Selles rõhutati kultuuri keskset rolli tehiskeskkonnas ning nõuti terviklikku ja kvaliteetset lähenemisviisi inimese kujundatud keskkonnale (nt ehituskultuur, mis hõlmab arhitektuuri, pärandit, avalikku ruumi, maastikku, taristut).

Seda kontseptsiooni arutatakse ELi tasandil ja muul tasandil edasi

  • Euroopa arhitektuurijuhtide kohtumistel (mitteametlikud kohtumised, mille algatas 2017. aastal Prantsusmaa kultuuriministeerium, et vahetada arvamusi poliitika väljatöötamise üle);
  • Euroopa arhitektuuripoliitika konverentsidel (ECAP), mida korraldavad ELi eesistujariigiks olevad liikmesriigid.

Liikmesriikide arhitektuurieksperdirühm

Alates 2018. aastast tehtud valdkondliku töö tulemusena koostati nõukogu kultuurivaldkonna töökava 2019–2022. Sellega loodi liikmesriikide ekspertidest koosnev avatud koordinatsiooni meetodi rühm, mis keskendub kvaliteetsele arhitektuurile ja tehiskeskkonnale kõigi jaoks.

Rühmas osaleb 35 eksperti 22 liikmesriigist ning Šveitsist ja Norrast. Rühma esimene koosolek toimus 2020. aasta veebruaris. 2021. aasta teisel poolel avaldatakse parimaid tavasid ja poliitikasoovitusi sisaldav aruanne.

Rühm loob sünergiat muude asjakohaste ELi meetmetega, nagu tehiskeskkonnaga seotud Euroopa rohelise kokkuleppe algatused, linnade tegevuskava alla kuuluv partnerlus kultuuri ja kultuuripärandi valdkonnas ning programmi „Horisont 2020“ projekt Urban Maestro.

Programmi „Loov Euroopa“ toetus (kvaliteetsele) arhitektuurile

Auhinnad, millega tunnustatakse väljapaistvat tööd nüüdisarhitektuuris

Euroopa Liit koos Mies van der Rohe sihtasutusega annab programmi „Loov Euroopa“ toel välja kahte auhinda, et tunnustada silmapaistvaid saavutusi arhitektuuris:

1. ELi kaasaegse arhitektuuri auhind (Mies van der Rohe auhind)

Alates 2001. aastast on ELi kaasaegse arhitektuuri auhind – Mies van der Rohe auhind – olnud ELi peamine vahend kvaliteetse arhitektuuri esiletõstmiseks ja edendamiseks Euroopas. See on iga kahe aasta tagant antav auhind, millega tõstetakse esile kogu Euroopa silmapaistvaid arhitektuuriteoseid. Lisaks peaauhinnale (60 000 eurot) hõlmab see ka lootustandva arhitekti auhinda (20 000 eurot).

2. Noore talendi arhitektuuriauhind

Noore talendi arhitektuuri auhind (Young Talent Architecture Award – YTAA), mida antakse välja alates 2016. aastast, täiendab ELi kaasaegse arhitektuuri auhinda, et tunnustada Euroopa arhitektuuriüliõpilaste parimaid diplomiprojekte ja aidata neil siirduda tööellu. YTAA ametlikud partnerid on ACE, Euroopa Arhitektiõppe Assotsiatsioon (EAAE) ja Veneetsia biennaal.

Noorte spetsialistide dialoogi edendamiseks kogu maailmas avati YTAA 2018. aastal kahele Aasia riigile ja 2020. aastal kolmele Ladina-Ameerika riigile. 2020. aastal algatati ka eraldi Aasia YTAA (koos Hiina, India, Jaapani ja Lõuna-Koreaga).

Võrgustikud ja platvormid

Programmi „Loov Euroopa“ raames toetab Euroopa Liit/Euroopa Komisjon ka järgmist võrgustikku ja platvormi:

Euroopa arhitektide nõukogu

Euroopa arhitektide nõukogu (ACE) koosneb 31 Euroopa riigi 43 liikmesorganisatsioonist: ELi liikmesriikide, Serbia, Šveitsi ja Norra riiklikest reguleerivatest organitest ja kutseala esindusorganitest.

Nõukogu toetatakse Euroopa võrgustikuna selle CONNECT ARCHi tegevustes (mai 2017 – aprill 2021), mille eesmärk on suurendada kutseala suutlikkust tulla toime praeguste ja tulevaste probleemidega – piiriülene ja riikidevaheline liikuvus, suurem konkurents väljastpoolt ELi, kohandumine digitehnoloogiaga, uute oskuste ja pädevuste omandamine. 

ACE osaleb ka komisjoni kultuuripärandi eksperdirühmas ja annab oma panuse avatud koordinatsiooni meetodi töörühmas, mis tegeleb kvaliteetse arhitektuuriga. Rahvusvahelisel areenil peab ACE läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingu üle kolmandate riikidega, näiteks Kanada ja Korea Vabariigiga.

Tulevikuarhitektuuri platvorm

Programmist „Loov Euroopa“ toetatakse ka tulevikuarhitektuuri platvormi kui esimest üleeuroopalist platvormi arhitektuurimuuseumidele, -festivalidele ja -produtsentidele. Platvormi eesmärk on tuua ideid linnade ja arhitektuuri tuleviku kohta laiemale üldsusele lähemale. Platvormil osaleb 26 arhitektuuriasutust 22 riigist. Koordinaator on Ljubljana (Sloveenia) disaini- ja arhitektuurimuuseum.

Koostööprojektid

Esiletõstmist väärivad järgmised kultuurikoostöö projektid.

Human cities: Challenging the city scale (2014–2018)

Tegemist on projektiga, mis kasutab disaini loomingulise ja jätkusuutliku vahendina, et koos inimestega linnaruumi uuendada. Projekti juhib Cité du design (Saint-Étienne, Prantsusmaa).

Jätkuprojektis „SMOTIES – Creative works with small and remote places“ kasutab platvorm alates 2020. aastast oma lähenemisviisi kümnes väikeses ja kauges Euroopa paigas, millest peaksid saama kadumisohus ainelise ja mitteainelise kultuuri hoidjad.

Tbilisi arhitektuuribiennaal (2018 ja 2020)

Tbilisi arhitektuuribiennaal algatati 2018. aastal Gruusia organisatsiooni 42 Gradusi juhtimisel. Esimesel biennaalil uuriti Tbilisis ja mujal asuvate elurajoonide hoonestatud ja asustatud alade mitteametlikkuse fenomeni. Teema „Buildings Are Not Enough“ all uuriti Tbilisi arhitektuuribiennaalil linnaelanike kogetud muutusprotsesse ja nende käigus omandatud uusi eluviise: hooned on ümber ehitatud, kuna neis elavate inimeste elu on ümber kujunenud.

Mida on oodata järgmise programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) raames?

Euroopa Komisjoni ettepanek uue programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) kohta hõlmab valdkondlikku toetust arhitektuurisektorile. Kavandatud meetmed peaksid keskenduma suutlikkuse ja teadlikkuse suurendamisele ning turulepääsule.