EL töötab välja terviklikku ja inimkeskset lähenemisviisi kestlikule tehiskeskkonnale, kus arhitektuuril on oluline roll inimeste elukvaliteeti parandavate hoonete, avaliku ruumi ja linnamaastike projekteerimisel.
Nagu on märgitud ELi nõukogu kultuurivaldkonna töökavas aastateks 2019–2022, on arhitektuur selgelt valdkondadevaheline ja seda tuleks edendada kui tegevusala, mis kätkeb endas ühist heaolu loovat kultuuriliste, sotsiaalsete, keskkonna, majanduse ja tehniliste aspektide vahelist õiget tasakaalu.
Seepärast aitavad kvaliteetse tehiskeskkonna saavutamisele kaasa paljud ELi poliitikavaldkonnad (nt ehitus, energiatõhusus, kliimamuutused, teadusuuringud, sidusus jne), sealhulgas kultuuripoliitika ja allpool loetletud algatused.
Euroopas on üle poole miljoni arhitekti
Euroopa arhitektide nõukogu (ACE) 2018. aasta uuringu kohaselt on ELi 28 liikmesriigis ning Norras, Serbias ja Šveitsis hinnanguliselt kokku ligikaudu 562 000 arhitekti. Kutseala struktuur on järgmine:
- 71% arhitektidest tegutseb üksi;
- 25% tegutseb 2–5 inimesest koosnevas rühmas;
- 3% tegutseb 6–10-liikmelises rühmas.
Sooline tasakaal näib olevat paranenud – 30. eluaastates arhitektidest 53% on naised, samas kui 50. eluaastates arhitektide seas on naisi 32%.
Õigusliku vormi puhul on pilt veidi teistsugune. ACE kahest viimasest uuringust (2016 ja 2018) selgub, et:
- 50–60% töötab sõltumatu arhitektina;
- 7–10% töötab täisühingus;
- 20–30% on asutanud osaühingu.
ELi poliitikaraamistik: lühike kronoloogia
2001: esimene poliitikaülevaade
Nõukogu 12. veebruari 2001. aasta resolutsioonis arhitektuuri kvaliteedi kohta linna- ja maakeskkonnas nimetati uut arhitektuuri tuleviku pärandiks. Nõukogu julgustas liikmesriike edendama arhitektuuri kvaliteeti eeskujuliku avaliku sektori kinnisvarapoliitika abil, sealhulgas struktuurifondide kaudu.
2008: arhitektuuri panus kestlikku arengusse
Nõukogu järeldused arhitektuuri kohta: kultuuri panus säästvasse arengusse, mis võeti vastu 2008. aasta detsembris, kutsusid üles võtma arvesse arhitektuuri panust kvaliteetsesse elukeskkonda ja suurendama teadlikkust sellest panusest.
Poliitikakogemuste vahetamine
Viimasel Euroopa arhitektuuripoliitika foorumil (EFAP) oli liikmesriikidel võimalus vahetada poliitikakogemusi ja 2012. aastal avaldati uuring arhitektuuripoliitika kohta Euroopas. Viimastel aastatel on üha enam tunnustatud kvaliteetse arhitektuuri tähtsust Euroopa ühiskondade kestliku arengu jaoks.
2018: ehituskultuur ja mitut eesmärki hõlmav poliitikakujundamine
2018. aasta jaanuaris võtsid Euroopa kultuuriministrid ja sidusrühmad (nt ACE) vastu Davosi deklaratsiooni „Kvaliteetse ehituskultuuri arendamine Euroopas“. Selles rõhutati kultuuri keskset rolli tehiskeskkonnas ning nõuti terviklikku ja kvaliteetset lähenemisviisi inimese kujundatud keskkonnale (nt ehituskultuur, mis hõlmab arhitektuuri, pärandit, avalikku ruumi, maastikku, taristut).
Seda kontseptsiooni arutatakse ELi tasandil ja muul tasandil edasi
- Euroopa arhitektuurijuhtide kohtumistel (mitteametlikud kohtumised, mille algatas 2017. aastal Prantsusmaa kultuuriministeerium, et vahetada arvamusi poliitika väljatöötamise üle);
- Euroopa arhitektuuripoliitika konverentsidel (ECAP), mida korraldavad ELi eesistujariigiks olevad liikmesriigid.
Liikmesriikide arhitektuurieksperdirühm
Alates 2018. aastast tehtud valdkondliku töö tulemusena koostati nõukogu kultuurivaldkonna töökava 2019–2022. Sellega loodi liikmesriikide ekspertidest koosnev avatud koordinatsiooni meetodi rühm, mis keskendub kvaliteetsele arhitektuurile ja tehiskeskkonnale kõigi jaoks.
Rühmas osaleb 35 eksperti 22 liikmesriigist ning Šveitsist ja Norrast. Rühma esimene koosolek toimus 2020. aasta veebruaris.
5. oktoobril 2021 avaldas Euroopa Komisjon eksperdirühma järelduste põhjal aruande „Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse elukeskkonda kõigi jaoks“.
Aruandega soovitakse näidata, et kvaliteetse eluruumi ja disaini puhul ei ole olulised üksnes funktsionaalsus, ökoloogilisus või majanduslikud kaalutlused, vaid et need peaksid täitma ka sotsiaalseid, kultuurilisi ja psühholoogilisi vajadusi ning pakkuma üldist kuuluvustunnet. Aruandes antakse juhtumiuuringute põhjal soovitusi kvaliteetse arhitektuuri ja tehiskeskkonna tagamiseks.
Eksperdirühm on võtnud arvesse koostoimet muude asjakohaste ELi meetmetega, nagu tehiskeskkonnaga seotud Euroopa rohelise kokkuleppe algatused, linnade tegevuskava alla kuuluv partnerlus kultuuri ja kultuuripärandi valdkonnas ning programmi „Horisont 2020“ projekt Urban Maestro.
- Lisateave: aruanne „Kvaliteetne arhitektuur ja tehiskeskkond kõigi jaoks“
Programmi „Loov Euroopa“ toetus (kvaliteetsele) arhitektuurile
Auhinnad, millega tunnustatakse väljapaistvat tööd nüüdisarhitektuuris
Euroopa Liit koos Mies van der Rohe sihtasutusega annab programmi „Loov Euroopa“ toel välja kahte auhinda, et tunnustada silmapaistvaid saavutusi arhitektuuris:
1. ELi kaasaegse arhitektuuri auhind – Mies van der Rohe auhind
Alates 2001. aastast on ELi kaasaegse arhitektuuri auhind – Mies van der Rohe auhind – olnud ELi peamine vahend kvaliteetse arhitektuuri esiletõstmiseks ja edendamiseks Euroopas. See on iga kahe aasta tagant antav auhind, millega tõstetakse esile kogu Euroopa silmapaistvaid arhitektuuriteoseid. Lisaks peaauhinnale (60 000 eurot) hõlmab see ka lootustandva arhitekti auhinda (20 000 eurot).
- Lisateave Mies van der Rohe auhinna kohta
2. Noore talendi arhitektuuriauhind
Noore talendi arhitektuuri auhind (Young Talent Architecture Award – YTAA), mida antakse välja alates 2016. aastast, täiendab ELi kaasaegse arhitektuuri auhinda, et tunnustada Euroopa arhitektuuriüliõpilaste parimaid diplomiprojekte ja aidata neil siirduda tööellu. YTAA ametlikud partnerid on ACE, Euroopa Arhitektiõppe Assotsiatsioon (EAAE) ja Veneetsia biennaal.
Noorte spetsialistide dialoogi edendamiseks kogu maailmas avati YTAA 2018. aastal kahele Aasia riigile ja 2020. aastal kolmele Ladina-Ameerika riigile. 2020. aastal algatati ka eraldi Aasia YTAA (koos Hiina, India, Jaapani ja Lõuna-Koreaga).
- Lisateave noore talendi arhitektuuriauhinna kohta
Võrgustikud ja platvormid
Programmi „Loov Euroopa“ raames toetab Euroopa Liit / Euroopa Komisjon ka järgmist võrgustikku ja platvormi:
Euroopa arhitektide nõukogu
Euroopa arhitektide nõukogu (ACE) koosneb 31 Euroopa riigi 43 liikmesorganisatsioonist – ELi liikmesriikide, Serbia, Šveitsi ja Norra riiklikest reguleerivatest organitest ja kutseala esindusorganitest.
Nõukogu toetatakse Euroopa võrgustikuna selle CONNECT ARCHi tegevustes (mai 2017 – aprill 2021), mille eesmärk on suurendada kutseala suutlikkust tulla toime praeguste ja tulevaste probleemidega – piiriülene ja riikidevaheline liikuvus, suurem konkurents väljastpoolt ELi, kohandumine digitehnoloogiaga, uute oskuste ja pädevuste omandamine.
ACE osaleb ka komisjoni kultuuripärandi eksperdirühmas ja annab oma panuse avatud koordinatsiooni meetodi töörühmas, mis tegeleb kvaliteetse arhitektuuriga. Rahvusvahelisel areenil peab ACE läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingu üle kolmandate riikidega, näiteks Kanada ja Korea Vabariigiga.
LINA arhitektuuriplatvorm
LINA (Learning, Interacting and Networking in Architecture) on platvorm, mille algatasid 2021. aastal tulevikuarhitektuuri platvormi taga olnud asutused ja organisatsioonid. LINA eesmärk on toetada noori arhitekte ja koondada samal ajal kutseala jõupingutused kestliku keskkonna loomisel.
LINA koondab arhitektuurialased jõupingutused keskkonnaprobleemide lahendamiseks ning toetab ja levitab ideid, mis aitavad ellu viia Euroopa rohelist kokkulepet. LINA kajastab teadusuuringute, seminaride, näituste, konverentside ja kirjastamisprojektide kaudu kestliku arhitektuuri arendamise juhtalgatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ väärtusi.
LINA platvormil osaleb 28 organisatsiooni 23st Vahemere piirkonna riigist, sealhulgas mitme Euroopa biennaali, triennaali ja festivali, muuseumi, teadusvõrgustiku ja labori, kirjastuse ja ülikooli esindajad. Algatust koordineerib Ljubljana Ülikooli arhitektuuriteaduskond.
Koostööprojektid
Esiletõstmist väärivad järgmised kultuurikoostöö projektid.
Inimkesksed linnad: linnamõõtme väljakutse (2014–2018) (Human Cities: Challenging the city scale)
Tegemist on projektiga, mis kasutab disaini loomingulise ja jätkusuutliku vahendina, et koos inimestega linnaruumi uuendada. Projekti juhib Cité du design (Saint-Étienne, Prantsusmaa).
Jätkuprojektis „SMOTIES – Creative works with small and remote places“ kasutab platvorm alates 2020. aastast oma lähenemisviisi kümnes väikeses ja kauges Euroopa paigas, millest peaksid saama kadumisohus ainelise ja mitteainelise kultuuri hoidjad.
Tbilisi arhitektuuribiennaal (2018 ja 2020)
Tbilisi arhitektuuribiennaal algatati 2018. aastal Gruusia organisatsiooni 42 Gradusi juhtimisel. Esimesel biennaalil uuriti Tbilisis ja mujal asuvate elurajoonide hoonestatud ja asustatud alade mitteametlikkuse fenomeni. Teema „Buildings Are Not Enough“ all uuriti Tbilisi arhitektuuribiennaalil linnaelanike kogetud muutusprotsesse ja nende käigus omandatud uusi eluviise: hooned on ümber ehitatud, kuna neis elavate inimeste elu on ümber kujunenud.
Mida on oodata programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) raames?
Euroopa Komisjoni ettepanek programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) kohta hõlmab valdkondlikku toetust arhitektuurisektorile. Kavandatud meetmed peaksid keskenduma suutlikkuse ja teadlikkuse suurendamisele ning turulepääsule.
-
2024
The Architects’ Council of Europe's study Architecture Policies in Europe, supported by Creative Europe, offers an updated overview of the actors, policies, tools, and initiatives promoting high-quality architecture and Baukultur in Europe.
It details the origins and spread of architectural policies, key institutional actors, policy approaches, and examples of initiatives enhancing design quality.
-
2023
Five years after the adoption of the Davos Declaration, a second Conference of European Ministers of Culture under the title “Common Good – Shared Responsibility” took place.
Ministers discussed with representatives of the private sector how to achieve together high-quality Baukultur for Europe. As an outcome, the Davos Baukultur Alliance united Baukultur actors from the public and private sectors and civil society.
-
2021
The Report Towards a shared culture of architecture – Investing in a high-quality living environment for everyone recommends ensuring high-quality architecture and built environment.
The report is the outcome of a Member State expert group, who proposes key criteria to assess the quality of places as well as policy recommendations to create a shared culture of architecture report-provides-recommendations-to-ensure-high-quality-architecture-and-built-environment.
The group was formed under the Council Work Plan for Culture 2019-2022.
-
2018
The European Ministers of Culture and stakeholders adopted the Davos Declaration “Towards a High-quality Baukultur for Europe” in January 2018. It highlighted the central role of culture in the built environment and called for an integrated and quality-based approach to the environment shaped by man.
The concept of Baukultur includes architecture, heritage, public space, landscape and infrastructure.
-
2017
The French Ministry of Culture organised an informal meeting of the European Directors of Architecture (EDAP) in 2017 to the discuss the concept of Baukultur and to exchange good practices among the EDAP.
Since then, EDAP gather under each Presidency of the Council of the European Union.
-
2012
The European Forum for Architectural Policies (EFAP), an international network devoted to foster and promote architecture and architectural policies in Europe, allowed for policy exchange among EU countries and published a Survey on Architectural Policies in Europe in 2012.
-
2008
The Council conclusions on architecture: culture's contribution to sustainable development in December 2008 called for the mainstreaming and awareness-raising of architecture’s contribution to a “high-quality living environment”.
In the same document, the Council calls on EU countries to “make allowance for architecture and its specific features, in particular its cultural aspects, in all relevant policies, especially in research, economic and social cohesion, sustainable development and education policies”.
-
2007
In May, European ministers responsible for urban development approved the Leipzig Charter of Sustainable European Cities, which mentions the important role that quality of public spaces, man-made landscapes and architecture play in the living conditions of urban populations.
-
2001
The Council Resolution on architectural quality in urban and rural environments of 12 February 2001 flagged new architecture as 'the heritage of tomorrow'.
It encouraged EU countries to promote architectural quality by means of exemplary public building policies, including through the Structural Funds.
-
1985
The EU Directive on the Mutual recognition of diplomas, certificates and other evidence of formal qualifications in architecture, approved in 1985 was the first official document on architectural policy at European level.
Creative Europe support to architecture
The Creative Europe programme supports architecture through its different actions:
- EU Prize for Contemporary Architecture
- Creative Europe Networks and Creative Europe Platforms
- European Cooperation Projects
- Sectorial support
EU Prize for Contemporary Architecture
The European Union organises the EU Prize for Contemporary Architecture - Mies van der Rohe Award (EUmies Awards) to recognise excellence in built works of architecture in Europe (Architecture and Emerging) and final diploma works by recently graduated architects (Young Talent), supported through the Creative Europe programme:
Networks and platforms
The Creative Europe programme supports the following networks and platforms in the architecture sector:
European Cooperation projects
These are the European cooperation projects, that Creative Europe supports between 2021 and 2027, that are worth highlighting:
Sectorial support for architecture
The Creative Europe programme provides sectoral support to architecture and heritage for a quality built environment on top of the actions mentioned above, to address common difficulties the sector encounters.
This support includes capacity-building, promotion of Baukultur, peer learning and audience engagement in order to disseminate high-quality principles in contemporary architecture.