Tegemist on rahvusvahelise taotlusega, mis hõlmab seitset asundust Belgias ja Madalmaades. Need on 19. sajandil loodud uued põllumajandusasundused, mille eesmärk oli vähendada vaesust sotsiaalsete töökohtade kaudu. Asundused loodi sotsiaalse eksperimendi käigus tolleaegses Madalmaade Kuningriigis (Viini kongressil kindlaks määratud piirides) ajal, mil Euroopa oli äärmiselt vaesunud. Avatud asundused olid ette nähtud peredele, kes said võimaluse pidada väikesi talusid, kinnised asundused olid suured majapidamised, kuhu paigutati hulkurid ja orvud. Asunduste algne tegevus hiljem peatati.

Omal ajal pandi sotsiaalasundustega alus avaliku ja erasektori uut tüüpi koostööle, ühelt poolt investeeriti põllumajandusse ja võeti kasutusele viljatu maa, võimaldati juurdepääs haridusele ja tööhõivele ning tagati n-ö rahu ja korra säilimine ühiskonnas, kuid teiselt poolt tugines koostöö eelarvamustele, mis olid seotud inimeste toimetuleku ja töökusega ning maa tootlikkusega. Asunduste 175-aastane ajalugu peegeldab seda, kuidas on muutunud Euroopa mõtteviis sotsiaalselt tõrjutud inimeste ja nende kui ühiskonna täieõiguslike liikmete õiguste suhtes, mis on nüüd sätestatud põhiõiguste hartas.