Euroopa Liidu eri piirkondades ja linnades hindavad kultuuri kõrgelt nii elanikud kui ka külastajad. Kultuuri- ja loomemajandusel on ka oluline väärtus piirkondade majandusliku konkurentsivõime ja atraktiivsuse jaoks. Kultuuripärand aga on linnade ja piirkondade kuvandi ja identiteedi põhielement ning sageli on see linnaturismi keskmes.
Euroopa Komisjoni 2018. aasta Euroopa kultuurivaldkonna uues tegevuskavas tunnistatakse, et ELi linnad ja piirkonnad on kultuuripõhise arengu eesotsas ning kujutavad endast loomulikke partnereid eksperimenteerimisel, suundumuste prognoosimisel ning sotsiaalse ja majandusliku innovatsiooni mudelite uurimisel.
Viimast on rõhutatud ka Euroopa Liidu Nõukogu kultuurivaldkonna töökavas 2019–2022. See näitab, et liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu kultuuri rollile kohalikul tasandil, arhitektuuri kvaliteedile ja elukeskkonnale.
Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistik sisaldab ka mitmeid linnade ja piirkondade jaoks olulisi erimeetmeid. Kavandatud Euroopa algatustes keskendutakse eelkõige linnade ja piirkondade taaselustamisele kultuuripärandi kaudu, kultuuripärandi hoonete kohandatud taaskasutamise edendamisele ning sellele, et tasakaalustada kultuuripärandile juurdepääsu ning säästvat kultuuriturismi ja looduspärandit.
Kultuuri toetamine kohalikul tasandil
Euroopa Komisjonil on selles valdkonnas kolm põhiülesannet:
- anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele rahalist toetust;
- suurendada teadlikkust kultuuri- ja loomesektorite potentsiaalist piirkondlikus ja kohalikus arengus;
- aidata kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel koostada terviklikke strateegiaid.
Piirkondade ja linnade rahastamine on võimalik mitme ELi programmi kaudu, mis toetavad ka kultuuri regionaalarengus. Euroopa Komisjon teeb koostööd ka riikide, piirkondade ja linnade ametiasutustega ning pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, et jagada parimaid tavasid kultuuri ja regionaalarengu valdkonnas.
ELi rahalised vahendid kultuuri edendamiseks linnades ja piirkondades
Rahalist toetust antakse peamiselt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu, mis on järgmised:
- Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF);
- Euroopa Sotsiaalfond (ESF);
- Ühtekuuluvusfond;
- Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD);
- Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF).
Kultuuri- ja loomesektorid tuleb lõimida piirkondlikesse ja kohalikesse arengustrateegiatesse, et edendada traditsioonilisi kultuuriväärtusi ja kultuuripärandit, soodustada loomeettevõtete arengut, toetada investeeringuid taristusse ja inimkapitali ning tuua välismõju laiemasse kohalikku majandusse. See on kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegiate piirkondliku majandusarengu põhimõttega, mille kohaselt on investeeringute aluseks konkreetse piirkonna tugevad küljed ja võimalused.
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raames on kultuuri- ja loomesektorid ja/või kultuuripärand kaasatud ligikaudu 100 Euroopa piirkonna aruka spetsialiseerumise teadus- ja innovatsioonistrateegiatesse; seda nii piirkondlike kui ka riiklike aruka spetsialiseerumise strateegiate prioriteetide raames aastatel 2014–2020.
Euroopa territoriaalses koostöös (Interreg), mis on üks peamisi ELi vahendeid piiriülese piirkondliku koostöö toetamiseks ERFi kaasrahastatud projektide kaudu, on kultuur üks populaarsemaid teemasid. Ajavahemikus 2014–2020 pühendati Interregi raames kultuuripärandile ja kunstidele üle 4000 projekti ja üle miljardi euro.
Viimase aja olulisi näiteid kultuuriga seotud Interregi projektide kohta võib leida näiteks veebiväljaannetes „Connecting Cultures, Connected Citizens“, mille avaldas Interact Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 puhul.
ELi tasandi koostöö kohaliku kultuuripoliitika kujundamisel
Euroopa Komisjon on teinud liikmesriikidega koostööd linnade ja piirkondade jaoks olulistes küsimustes, sealhulgas avatud koordinatsiooni meetodi kaudu. Käsitletud küsimused olid muu hulgas avaliku sektori poliitika roll kultuuri- ja loomesektorite ettevõtlus- ja innovatsioonipotentsiaali arendamisel ning ELi kultuuri toetusprogrammide strateegiline kasutamine.
Eraldiseisva algatusena ELi kultuurimeetmete seas on linnad Euroopa kultuuripealinnade programmi raames toonud alates 1985. aastast esile Euroopa kultuuride rikkust ja võimaldanud Euroopa kodanikel saada osa nende mitmekesisusest. Samal ajal on nad kultuuri edukalt lõiminud pikaajalistesse arengukavadesse.
Kultuuri rolli kohalikus arengus on käsitletud ka Euroopa kultuurifoorumil, Euroopa Komisjoni korraldataval suurüritusel, mille eesmärk on suurendada Euroopa kultuurikoostöö nähtavust, ning Euroopa Komisjoni struktureeritud dialoogis kultuurisektoritega „Voices of Culture“. 2020. aastal kutsuti kokku „Voices of Culture“ töörühm teemal „Kultuuri roll Euroopa Liidu linnavälistes piirkondades“. Rühma kuulub 35 organisatsiooni kogu Euroopast, et arutada, mida saab EL teha kultuuri edendamiseks linnalähedastes piirkondades (väljaspool linnakeskusi), äärelinnades ja äärealadel.
ELi linnade tegevuskava raames, mis on liikmesriikide, linnade, Euroopa Komisjoni ja muude sidusrühmade vahelist koostööd edendav uus mitmetasandiline töömeetod, algatati 2018. aastal uus partnerlus kultuuri ja kultuuripärandi valdkonnas. Praegu osaleb selles protsessis üle 30 partneri.
Linnade, piirkondade ja kohalike sidusrühmade üksteiselt õppimise toetamine
Euroopa Komisjon teeb koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kohalike kultuurivaldkonna sidusrühmadega, võimaldades vastastikust õppimist ja heade tavade vahetamist.
Aastatel 2015–2017 uuriti programmi „Loov Euroopa“ raames rahastatud vastastikuse õppimise projekti „Kultuur linnade ja piirkondade jaoks“ käigus teatavaid olemasolevaid kultuurialgatusi ja nende mõju kohalikule ja piirkondlikule arengule. Projekti väljunditeks olid muu hulgas 70 juhtumiuuringu kataloog, õppekülastused 15 linna/piirkonda ja 10 linna/piirkonna nõustamine ekspertide poolt.
Aastatel 2016–2018 loodi programmi „Loov Euroopa“ kaasabil Euroopa loomekeskuste võrgustik, mis ühendab enam kui 200 kultuuri- ja loomesektorite platvormi või töökohta Euroopa eri linnades, et soodustada nende sektorite mõttevahetust, tugevdada koostööd ja võimaldada suutlikkuse suurendamist.
Aastatel 2018–2021 püütakse programmi „Loov Euroopa“ raames kaasrahastatud projektiga „Kultuuri- ja loomeruumid ja -linnad“ leida linnades ja piirkondades uusi viise viia kokku avaliku halduse ja kultuurisektor, et kujundada ühiselt avaliku sektori poliitikat. Projekti eesmärk on näidata, et kultuur ja ühised tavad võivad muuta naabruskonnad ja linnad kestlikumateks paikadeks, aidates nende kogukondade elu paremaks muuta.
2020. aastal algatas Euroopa Komisjon programmi „Kultuuripärand praktikas“. Tegemist on vastastikuse õppimise programmiga kohalikele ja piirkondlikele poliitikakujundajatele, et vahetada teadmisi kultuuripärandi kohta. Veebikataloogis tutvustatakse 30 algatust ja korraldatakse 12 vastastikuse õppe külastust, millest igaüks hõlmab üle 20 osaleja. Algatus on üks Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistiku meetmetest.
Abi kultuuri käsitlevate andmete ja analüüside pakkumisel linnadele ja piirkondadele
Euroopa Komisjoni toetatavad algatused aitavad koguda andmeid ja mõõta kultuuri mõju kohalikul tasandil.
2017. aastal koostas Teadusuuringute Ühiskeskus kultuuri- ja loomelinnade monitori esimese väljaande, mille eesmärk on näidata, kuidas läheb 168 valitud linnal 30 Euroopa riigis mitmesuguste meetmetega, mis kirjeldavad nende kultuurilist elujõulisust ja loomemajandust. Monitori ajakohastati 2019. aastal.
Alates 2019. aastast teeb Euroopa Komisjon koostööd OECD ettevõtluse, VKEde, piirkondade ja linnade keskusega piirkondade ühise poliitikaprojekti raames, mis käsitleb kultuuri- ja loomesektoreid ning kohalikku arengut. Projekt on osa Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistikust ja seda kaasrahastatakse programmist „Loov Euroopa“ ning viiakse ellu OECD kohaliku tööhõive ja majandusarengu programmi raames. Projekti eesmärk on pakkuda linnadele ja piirkondadele tõendeid ja suuniseid selle kohta, kuidas maksimeerida kultuuripärandi majanduslikku ja sotsiaalset väärtust ning toetada loomemajanduse teket.
Kultuuripärandi sotsiaal-majandusliku mõju mõõtmiseks territoriaalsel tasandil viiakse ellu mitmeid erialgatusi. Need on osa ESPON 2020 programmist, mille eesmärk on tutvustada ja edendada Euroopa territoriaalset mõõdet arengus ja koostöös, pakkudes tõendeid, teadmussiiret ja poliitikakogemustest õppimist.
Aastatel 2018–2019 tehti sihtanalüüs „Kultuuripärand – materiaalne kultuuripärand kui territoriaalse arengu strateegiline vahend“ ning 2020. aastal algatati rakendusuuring „Kultuuripärand kui sotsiaalse heaolu allikas Euroopa piirkondades – ESPON HERIWELL“.