2018. aasta oli Euroopa kultuuripärandiaasta. Selle eesmärk oli innustada inimesi avastama ja uurima Euroopa kultuuripärandit ning tugevdada ühisesse Euroopa kultuuriruumi kuulumise tunnet. Kultuuripärandiaasta tunnuslause oli järgmine:

„Meie pärand: kus minevik kohtub tulevikuga.“

Eurobaromeetri eriuuring kultuuripärandi kohta, mis käivitati vahetult enne Euroopa kultuuripärandiaastat, näitas, et enamik Euroopa kodanikke arvab, et kultuuripärand on oluline nii neile isiklikult (84%) kui ka nende kogukonnale (84%), piirkonnale (87%), riigile (91%) ja ELile tervikuna (80%).

Enamik vastajaid (84%) tunneb uhkust oma piirkonna või riigi kultuuripärandi üle ning suur osa (70%) ka mõne teise Euroopa riigi ajaloolise mälestise, koha, taiese või traditsiooni üle.

Euroopa kultuuripärandiga seotud paikade läheduses elamine annab 70% küsitletutele Euroopasse kuulumise tunde. Lisaks arvab enamik vastajaid, et kohaliku, piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi ametiasutused peaksid eraldama kultuuripärandile rohkem vahendeid.

Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 põhiandmed

• 12,8 miljonit osalejat
• 23 000 üritust
• 37 riiki

Euroopa Komisjon rakendas koostöös Euroopa Nõukogu, UNESCO ja teiste partneritega kultuuripärandiaasta raames kümme pikaajalist Euroopa algatust. Need algatused hõlmasid järgmist:

• tegevused koolides
• uuenduslike lahenduste otsimine arhitektuurilise väärtusega hoonete taaskasutamiseks
• võitlus kultuuriväärtustega toimuva ebaseadusliku kauplemise vastu.

Lisaks rahastati EL kultuuripärandit toetavaid projekte. Euroopa Komisjon kuulutas programmi „Loov Euroopa“ raames välja kultuuripärandiaastale pühendatud koostööprojektide konkursi. Täiendavad võimalused olid kättesaadavad programmide Erasmus+, „Kodanike Euroopa“, „Horisont 2020“ ja muude ELI programmide vahendusel.

Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 – ühine edu

Euroopa tasandil andsid kultuuripärandiaasta õnnestumisse oma panuse kõik ELi institutsioonid. Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldasid aastale pühendatud üritusi ja käivitasid kultuuripärandile keskenduvaid algatusi.

Riiklikud koordinaatorid vastutasid Euroopa kultuuripärandiaasta rakendamise eest riiklikul tasandil, esindades 28 liikmesriiki ja 9 assotsieerunud riiki (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia, Island, Montenegro, Norra, Šveits, Gruusia ja Serbia).

Euroopa Komisjon korraldas kultuuripärandiaasta koos 38 kodanikuühiskonna organisatsiooniga, kes kuulusid sidusrühmade komiteesse. Sidusrühmade komitee valikumenetlus oli avatud ja läbipaistev protsess, milles osalesid pärast avalikku osalemiskutset ka UNESCO ja Euroopa Nõukogu.

Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 tulemused

Euroopa Komisjon, liikmesriigid ja kultuuripärandi sidusrühmad jätkavad pikaajalise visiooni rakendamist, et hallata, kaitsta ja edendada Euroopa kultuuripärandit. Visioon põhineb Euroopa kultuuripärandiaasta ja Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistiku tulemustel. Komisjon tugineb selles eelkõige eksperdirühma tööle.

Lisateave kultuuripärandiaasta kohta

• Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 veebisait