Kultuuri- ja loomesektorid tegutsevad keerulises ärikeskkonnas – nende suhtes kohaldatakse nii ettevõtluse standardnorme kui ka intellektuaalomandi õigusi, maksustamist ja paljusid muid küsimusi käsitlevaid norme.
Neid valdkondi reguleerivad poliitikameetmed ja õigusaktid (st õigusraamistik) peaksid seega hõlbustama kunstiloomet ja võimaldama äritegevust ning samal ajal edendama ja säilitama Euroopa kultuurilist mitmekesisust.
Kultuuri- ja loomemajandus – olulisem kui kunagi varem
Kultuurisektor seisab sarnaselt paljude muude sektoritega digipöörde tingimustes silmitsi märkimisväärsete ja kiirete muutustega. Nende muutuste tõttu näevad valitsused üha enam vajadust pideva hindamise järele, et tagada sektori õigusraamistiku eesmärgipärasus.
Kultuurisektoris tuleb digitehnoloogia kasvava tähtsuse tõttu intellektuaalomandiõigusi käsitlevaid õigusakte järjepidevalt läbi vaadata. ELi eeskirjad selles valdkonnas peavad peegeldama muutuvat digimaastikku, et tagada kunstnike ja organisatsioonide õiguste kaitse ning laialdane juurdepääs kultuurile tulevikus.
Lisaks tegutsevad publik ja turud üha enam veebis, mistõttu on oluline kohaldada asjakohast poliitikat e-kaubanduse, maksustamise ning ettevõtete asutamise ja tegevuse suhtes.
Komisjoni tegevus kultuuri- ja loomemajanduse toetuseks
Komisjon võtab kultuuri õigusraamistiku hindamiseks mitmesuguseid meetmeid. Nende hulka kuuluvad projektide juhtimine, uuringute ja aruannete tellimine ning liikmesriikidega kooskõlastuse tagamine, et rakendada parimaid tavasid.
Komisjon on jälginud ka märkimisväärseid edusamme regulatiivse keskkonna reformimisel. Lisaks projektide ja platvormide toetamisele alaprogrammidest „Kultuur“ ja „MEDIA“ on vastu võetud järgmised õigusaktid:
- orbteoste direktiiv, milles käsitletakse selge autoriõiguse omajata teoseid;
- direktiiv õiguste kollektiivse teostamise kohta, milles käsitletakse organisatsioone, kes haldavad mitme isiku õigusi seoses autoriõigusega kaitstud teosega;
- direktiiv, millega pikendatakse esitajate ja helisalvestiste kaitse tähtaega 70 aastani;
- Marrakechi leping, millega lihtsustatakse avaldatud teostele juurdepääsu nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele;
- audiovisuaalsete esituste Pekingi leping;
- üldine grupierandi määrus riigiabi kohta, millega nähakse liikmesriikidele ette tingimused riigiabi andmiseks kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise eesmärgil audiovisuaalsektoris, ilma et sellest peaks teavitama komisjoni.
Võttes arvesse digimajanduse viimastest muutustest tingitud probleeme, on komisjon digitaalse ühtse turu projekti raames algatanud suured poliitika- ja õigusreformid.
Projekti eesmärk on tagada kultuurisektorile sobiv regulatiivne keskkond järgmiselt:
- ELi autoriõiguse raamistiku ulatuslik ajakohastamine;
- audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamine;
- digiplatvormide kestlik ökosüsteem;
- uued e-kaubanduse valdkonna eeskirjad, mis käsitlevad geoblokeerimist ning veebikeskkonna ja füüsilise keskkonna lähenemise probleemi käibemaksumäärade kohaldamisel (vt teave käibemaksu tegevuskava kohta).
Järgmised sammud
Komisjon jätkab oma jõupingutusi selles valdkonnas, eelkõige:
- jälgib hiljuti vastu võetud õigusaktide ühtset kohaldamist ja tagab selle;
- kaasab sidusrühmad, et arutada arengusuundumusi ja vajadust edasiste meetmete järele, sealhulgas digiajastule vastava Euroopa uuendatud strateegia raames.