Skip to main content

Culture and Creativity

Sooline võrdõiguslikkus

Võrdõiguslikkuse liidu suunas

Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse strateegia eesmärk on saavutada 2025. aastaks sooliselt palju võrdsem Euroopa. Strateegias on esitatud poliitikaeesmärgid ja -meetmed, et täita president von der Leyeni juhitava komisjoni võetud kohustus saavutada võrdõiguslikkuse liit.

Kõik kodanikud, olenemata soost, sooidentiteedist ja sooväljendusest, sootunnustest, seksuaalsest identiteedist, rassilisest või etnilisest päritolust, vanusest, usutunnistusest või veendumustest ja puuetest peavad saama käia mööda oma valitud rada ning neil peavad olema võrdsed arengu-, osalus- ja juhtimisvõimalused.

Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldustes soolise võrdõiguslikkuse kohta kultuurivaldkonnas, mis võeti vastu 2020. aasta detsembris, rõhutatakse kultuuri potentsiaali soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ja tunnistatakse püsivat soolist ebavõrdsust selles sektoris.

Dokumendis osutatakse eelkõige takistustele, mis on seotud

  • võrdse juurdepääsuga kultuuri- ja loomevaldkonna tööturule;
  • võrdse tasustamise ja esindatusega loovatel ja otsustustasandi ametikohtadel;
  • töö võrdse hindamise ja tunnustamisega.

Järeldustes rõhutatakse, et kultuuri- ja loomesektorites on jätkuvalt olulisteks mureküsimusteks soolised stereotüübid ning seksuaalne ahistamine ja väärkohtlemine.

Eesistujariigi järeldustes kutsutakse ELi liikmesriike muu hulgas üles:

  • tagama võrdne tasustamine;
  • edendama töö- ja eraelu paremat tasakaalu;
  • tagama sooline võrdõiguslikkus sektori asutustes ja otsustusorganites;
  • edendama soolise võrdõiguslikkuse alaseid teadusuuringuid ja sooliselt eristatud andmete kogumist kultuuri valdkonnas.

Euroopa Komisjoni kutsutakse üles toetama riikidevahelisi soolise võrdõiguslikkuse algatusi kultuurivaldkonnas ning edendama kultuurispetsiifiliste andmete kogumist ja levitamist soolise võrdõiguslikkuse ja kultuurilise mitmekesisuse kohta Euroopas.

Sooline ebavõrdsus kultuuri- ja loomesektorites

Valdkondadevaheline sooline ebavõrdsus püsib peaaegu kõigis kultuuri- ja loomesektorites, kus üksikisikud kogevad diskrimineerimist soo, muude isikutunnuste ja identiteedi alusel.

Olemasolevatest andmetest nähtub, et naiskunstnikel ja -kultuuritöötajatel on kogu ELis tavaliselt väiksem juurdepääs loome- ja tootmisressurssidele, neile makstakse palju vähem kui meestele ning nad on alaesindatud juhtivatel ja muudel otsustustasandi ametikohtadel ning kunstiturul. Naised on sageli seksismi, sooliste stereotüüpide ja seksuaalse ahistamise ohvrid.

Näiteks Prantsusmaal moodustavad naised 52% kõigist etenduskunsti üliõpilastest. Vaatamata sellele on neid praktiseerivate kunstnike seas vaid 31% ja programmikunstnike seas üksnes 11% ning nende sektorite juhtivatest ametikohtadest hõivavad nad kõigest 18%. Alates 1980. aastast on naistele antud ainult 4–12% kunstiauhindadest.

Lisaks juhivad naised vaid 23% projektidest, mida toetatakse Prantsusmaa avaliku sektori vahenditest. Naised, kellel on meestega samad pädevused või sama ametikoht, teenivad keskmiselt 27% vähem kui meeskunstnikud (allikas: „Inégalités entre les femmes et les hommes dans les arts et la culture“, Haut Conseil à l’Égalité, 2018).

Muusika: Euroopas moodustavad naised registreeritud heliloojatest ja laululoojatest 20% või vähem ning teenivad keskmiselt 30% vähem kui sektoris töötavad mehed (allikas: „Women in Music“, 2019).

Teater: Iirimaal on naised alaesindatud igas uuritud teatrivaldkonnas. Erandiks on kostüümikunstnikud. Ainult 28% dramaturgidest, 9% helikujundajatest ja 37% lavastajatest on naised (allikas: liikumise #WakingtheFeminists tellitud uurimus, 2017).

Tsirkus: Hispaanias on naiste tööhõive majanduslikult tugevamates ettevõtetes oluliselt väiksem. 80% artistidest on mehed ja vaid 20% naised. Etendusjuhid on peaaegu kõik mehed (allikas: Associació de Professionals de Circ de Catalunya (APCC) tehtud uurimus, 2019).

Kujutav kunst: 2017. aastal moodustasid naiskunstnike teosed ainult 3–5% Euroopa ja Ameerika Ühendriikide peamistest püsikollektsioonidest. Samal ajal on Euroopa ja Põhja-Ameerika galeriides esindatud nüüdiskunstnike seas naisi ainult 13,7% (allikas: National Museum of Women in the Arts (USA), 2019).

Kogu ELis on vaja rohkem andmeid lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste ning queer-inimeste (LGBTQI) kogetava soolise ebavõrdsuse kohta.

Soolise ebavõrdsuse vähendamine

Oluline on kultuuri- ja loomesektorites esinevast soolisest ebavõrdsusest tingitud erinevusi teadvustada ja need sihipäraste poliitikameetmete abil kõrvaldada. Kultuurivaldkonna töökavas aastateks 2019–2022 tunnistatakse, et sooline võrdõiguslikkus on kultuurilise mitmekesisuse tugisammas ning et sellel on võtmeroll stereotüüpide vastu võitlemisel ja ühiskondlike muutuste edendamisel.

Töökavas soovitatakse soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ELi kultuuri- ja loomesektorites kahte meedet:

  • naiskunstnike ja -kultuuritöötajate olukorra kaardistamine;
  • avatud koordinatsiooni meetodi eksperdirühma kokkukutsumine kogemuste ja heade tavade vahetamiseks ning soovituste sõnastamiseks.

Euroopa Komisjon rahastas kogu ELi hõlmavat uuringut soolise ebavõrdsuse kohta kultuuri- ja loomesektorites. Uuringus analüüsitakse konkreetseid probleeme, millega naised silmitsi seisavad, ja antakse soovitusi neid küsimusi käsitleva poliitika kujundamise toetamiseks.

Soolist võrdõiguslikkust käsitlev aruanne

Lisaks tegutses 2019. aasta sügisest kuni 2021. aasta kevadeni soolise võrdõiguslikkuse avatud koordinatsiooni meetodi eksperdirühm, et esitada poliitikasoovitusi ja -meetmeid nende probleemide lahendamiseks uue programmi „Loov Euroopa“ raames.

Selle töö tulemusel valmis avatud koordinatsiooni meetodi aruanne „Towards gender equality in the cultural and creative sectors“ (Soolise võrdõiguslikkuse saavutamine kultuuri- ja loomesektorites), mis avaldati 2021. aasta juunis.
Aruandes keskendutakse järgmistele põhiprobleemidele:

  • soostereotüübid,
  • seksuaalne ahistamine,
  • juurdepääs tööturule ja sooline palgalõhe,
  • juurdepääs vahenditele,
  • juurdepääs juhtivatele ametikohtadele ja ettevõtlustegevusele.

Lisaks üldisele ülevaatele soolise võrdõiguslikkuse hetkeseisust kultuuri- ja loomesektorites, sealhulgas COVID-19 pandeemia mõjust, esitatakse aruandes põhjalikud soovitused ja kirjeldatakse nende rakendamise häid tavasid.

Aruanne on suunatud kõigile poliitikakujundajatele ja võimupositsioonidel olevatele inimestele ning kultuuri- ja loomesektoritele, meediale ja haridussektorile.

Aruandes soovitatakse

  • parandada usaldusväärsete ja võrreldavate andmete kogumist soolise ebavõrdsuse kohta ELis,
  • tähtsustada sootundlikku keelekasutust;
  • rakendada soolist võrdõiguslikkust töökohal ning sooteadlikku eelarvestamist ja soolõime meetodeid.

Euroopa Komisjon algatas 2019. aastal päeva „Naised liikumises“, et arutada soolise tasakaalu küsimust kultuuri- ja loomesektorites. Selle järelmeetmena avaldas komisjon ülevaate audiovisuaaltööstuse headest tavadest, mida võiks liikmesriikides levitada.

2019. aastal arutati kultuuri- ja loomesektorite soolise tasakaalu küsimust ka komisjoni ning kultuuri- ja loomesektorite sidusrühmade vahelise struktureeritud dialoogi „Voices of culture“ raames, kuhu kogunes 36 nende sektorite esindajat kogu EList.

Programmi „Loov Euroopa“ projektid 

Programmi „Loov Euroopa“ raames on kaasrahastatud mitut soolise võrdõiguslikkuse edendamise projekti, sealhulgas muusikasektori juhtalgatust, projekti „Keychange“.

„Keychange“ on rahvusvaheline kampaania, millega innustatakse muusikafestivale, orkestreid, konservatooriume, ringhäälinguorganisatsioone, kontserdisaale, agente, plaadifirmasid ja muusikaorganisatsioone võtma endale kohustuse saavutada 2022. aastaks sooline tasakaal 50:50.

Uue programmiga „Loov Euroopa“ nähakse ette soolise võrdõiguslikkuse rolli tugevdamine kõigis toetust saavates projektides.