„Zdravljica“ on luuletus, mille kirjutas 1844. aastal Sloveenia luuletaja France Prešeren. See avaldati alles 1848. aastal, mil revolutsioonide tulemusena kaotati Habsburgi impeeriumis tsensuur. Sloveenia keeles kirjutatud luuletus mõjutas Sloveenia identiteedi kujunemist ja üldisemalt ka sõnavabaduse arengut. Luuletuse tähtsus leidis kinnitust 1944. aastal, kui natsismi vastu võitlevad partisanid selle uuesti trükkisid ning 80ndatel ja 90ndate alguses, kui Sloveenia iseseisvuseni viinud demokratiseerimisperioodil „Zdravljicat“ mitmesugustel üritustel lauldi.

Luuletuse seitsmes salm valiti 1991. aastal Sloveenia Vabariigi hümniks. Selles salmis on esitatud unistus kõigi rahvaste rahumeelsest kooseksisteerimisest. Luuletusest pärit rida on vermitud Sloveenia 2eurosele mündile ja graveeritud mälestusmärgile, mis püstitati 2008. aastal Sloveenia ELi eesistumise ajal Brüsselisse Euroopa Liidu nõukogu Justus Lipsiuse hoone ette.

„Zdravljica“ on mälestusmärk 1848. aastale, kui revolutsioonide aastale ja rahvaste ärkamisajale, mis on oluline etapp Euroopa ajaloos. Kogu Euroopas tõusis esile rahvus- või vähemuskeelne kirjandus, mis äratas rahvuslikke tundeid ning ärgitas nõudma tsensuuri kaotamist ja sõnavabadust. Luuletuse autori France Prešereni teosed on keele ja kirjanduse kaudu palju kaasa aidanud eelkõige Sloveenia rahva kujunemisele, samas sisaldas luuletus ka sõnumit rahvaste rahumeelse kooseksisteerimise kohta.

Positiivne vastukaja luuletusele ja selle tutvustamine kogu Euroopale saksa- ja skandinaaviakeelsete tõlgete kaudu (1860ndatel aastatel), ingliskeelse tõlke kaudu (1880ndatal aastatel) ja tõlgete kaudu muudesse keeltesse alates 20. sajandi keskpaigast, on teinud luuletuse üldtuntuks. Lisaks tõstetakse luuletuses esile rahvusvahelist kaasavat vaimu, mis rahvushümnides harva mainimist leiab.