Euroopa Komisjoni kindlaks määratud prioriteedid aastateks 2019–2024 on väga olulised ELi tasandi poliitika kujundamiseks kultuuri valdkonnas ja Euroopa kultuurikoostöö põhiteemade jaoks.
Need prioriteedid on osa Euroopa Liidu üldisest poliitilisest strateegiast.
Kindlaks määratud prioriteedid on jätkuvalt väga olulised ELi tasandi poliitika kujundamiseks kultuuri valdkonnas ja Euroopa kultuurikoostöö põhiteemade jaoks.
Euroopa Komisjoni 2019.–2024. aasta kuus poliitilist prioriteeti on järgmised:
- Euroopa roheline kokkulepe: siht saada esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks
- Digiajastule vastav Euroopa : uue tehnoloogiapõlvkonna abil inimestele võimaluste loomine
- Inimeste hüvanguks toimiv majandus.: töö sotsiaalse õigluse ja heaolu tagamise nimel
- Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine: Euroopa peaks püüdlema enama poole, tugevdades meid ainulaadselt iseloomustavat vastutustundlikku üleilmset juhtrolli
- Euroopaliku eluviisi edendamine: võrdõiguslikkuse liidu loomine võrdsete võimaluste tagamiseks kõigile
- Uus hoog Euroopa demokraatiale: meie demokraatia edendamine, kaitsmine ja tugevdamine
- Lisateave Euroopa Komisjoni strateegiliste prioriteetide kohta
Arvestades kultuuri- ja loomesektorite olulist rolli ELi majanduses ja ühiskonnas, võivad need anda suure panuse kõigi eespool nimetatud prioriteetide saavutamisse.
Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava
Pärast Euroopa kultuurivaldkonna 2007. aasta tegevuskava võttis komisjon 2018. aastal vastu Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava, et võtta arvesse kultuurisektori arengut. Uus tegevuskava ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokument loovad raamistiku kultuurikoostööks ELi tasandil. Neis keskendutakse kultuuri positiivsele panusele Euroopa ühiskonda, majandusse ja rahvusvahelistesse suhetesse. Tegevuskavas on sätestatud ka tõhustatud meetodid koostööks liikmesriikide, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja rahvusvaheliste partneritega.
Liikmesriigid määravad kultuurialase poliitilise koostöö peamised teemad ja töömeetodid kindlaks kultuurivaldkonna töökavades, mille võtab vastu Euroopa Liidu Nõukogu.
Uus tegevuskava koosneb kolmest strateegilisest valdkonnast, mille erieesmärgid vastavad sotsiaalsele, majanduslikule ja välismõõtmele.
Sotsiaalne mõju
Tegevuskavaga, mille eesmärk on kultuuri ja kultuurilise mitmekesisuse võimaluste kasutamine sotsiaalse sidususe ja heaolu saavutamiseks, soovitakse
- tugevdada kõigi eurooplaste kultuurialast suutlikkust, tehes kättesaadavaks suure valiku kultuuritegevusi ja pakkudes võimalusi aktiivselt osaleda;
- soodustada kultuuri- ja loometöötajate liikuvust ning kõrvaldada selle takistused;
- kaitsta ja edendada Euroopa kultuuripärandit kui ühisvara, et suurendada teadlikkust meie ühisest ajaloost ja ühistest väärtustest ning tugevdada ühtset Euroopa identiteeti.
Majanduslik mõju
Et toetada kultuuripõhist loovust hariduses ja innovatsioonis ning töökohtade loomist ja majanduskasvu, on tegevuskava eesmärgid
- edendada kunste, kultuuri ja loovat mõtlemist formaalse ja mitteformaalse hariduse ja koolituse kõigis astmetes ning elukestvas õppes;
- edendada kultuuri- ja loomemajanduse jaoks soodsaid ökosüsteeme rahastamisvõimaluste, innovatsioonisuutlikkuse, autorite ja loovisikute õiglase tasustamise ning valdkondadevahelise koostöö edendamise kaudu;
- edendada kultuuri- ja loomemajanduses vajalikke oskusi, sealhulgas digitaal-, ettevõtlus-, traditsioonilisi ja erioskusi.
Väline mõju
Eesmärk on tugevdada ELi rahvusvahelisi kultuurisuhteid kolme eesmärgi kaudu:
- toetada kultuuri kui kestliku sotsiaalse ja majandusliku arengu tõukejõudu;
- edendada kultuuri ja kultuuridevahelist dialoogi rahumeelsete kogukondadevaheliste suhete eesmärgil;
- tugevdada kultuuripärandiga seotud koostööd.
Tuginedes viimase kümne aasta jooksul ELi kultuurikoostöös saadud kogemustele, on uus tegevuskava ajendatud tihedast koostööst liikmesriikide ja sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja rahvusvaheliste partneritega.
Kultuurivaldkonna töökavad
Liikmesriigid määravad kultuuripoliitika kujundamise ELi tasandi prioriteedid kindlaks mitmeaastastes töökavades, mis võetakse vastu ELi nõukogu järelduste vormis. Töökava täiendab Euroopa kultuurivaldkonna uut tegevuskava ja on kooskõlas selle strateegilise suunitlusega. See koostatakse ELi kultuurikoostöö strateegilise ja dünaamilise vahendina, milles käsitletakse käesolevaid poliitilisi suundumusi ja seatakse prioriteete, võttes nõuetekohaselt arvesse ELi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.
Praeguses kultuurivaldkonna töökavas aastateks 2023–2026 on sätestatud neli prioriteeti Euroopa koostööks kultuuripoliitika kujundamisel:
- loomeinimesed ja kultuuritöötajad; kultuuri- ja loomesektorite toetamine
- kultuur inimeste jaoks: kultuurielus osalemise ja kultuuri rolli suurendamine ühiskonnas
- planeedi hüvanguks viljeldav kultuur: kultuuri mõjuvõimu vallandamine
- koosloomepartnerluste hüvanguks viljeldav kultuur: ELi välissuhete kultuurimõõtme tugevdamine
Iga prioriteedi raames määratakse komisjoni, liikmesriikide ja nõukogu eesistujariikide jaoks kindlaks 21 põhiteemat ja vastavat meedet.
Nende puhul määratletakse selgelt töömeetodid ja sihtväljundid (sealhulgas eksperdirühmade avatud koordinatsiooni meetod).
Praeguse kavaga jätkatakse Euroopa Liidu seniseid meetmeid kultuuripärandi valdkonnas, sh
- kliimamuutuse vastased meetmed
- loodusõnnetused, inimtegevusest tingitud õnnetused ja ebaseaduslik kauplemine
- loomeinimeste töötingimused
- kultuuri osatähtsus tervise ja heaolu tagamisel
- kultuuri kättesaadavus, osalemine kultuurielus ja demokraatias
- raamatukogude osatähtsus
- rohe- ja digipööre kultuurisektoris
- kvaliteetne tehiskeskkond
- rahvusvahelised kultuurisuhted, sealhulgas Ukrainaga
Praegune kultuurivaldkonna töökava on ELi neljas töökava, mis põhineb eelmistel kavadel: 2019–2022, 2015–2018 ja 2011–2014.
Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistik
Euroopa Komisjon esitas 2018. aasta detsembris ettepaneku esimese Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistiku kohta. Raamistiku eesmärk on koondada Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 õnnestumised ja neid laiendada ning tagada kestev mõju.
- Lisateave Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistiku kohta
Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia
2016. aastal tutvustasid ELi kõrge esindaja ja asepresident Federica Mogherini ning volinik Navracsics ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“. Selle eesmärk on seada kultuurikoostöö kesksele kohale ELi diplomaatilistes suhetes kogu maailma riikidega.
- Lisateave rahvusvaheliste kultuurisuhete strateegia kohta