Kirjastussektor on Euroopa üks suurimaid kultuurisektoreid, mille turuväärtus on hinnanguliselt 36–38 miljardit eurot. Euroopa Kirjastajate Liidu 2018. aasta aruande kohaselt töötab kogu raamatute väärtusahelas (sealhulgas autorid, raamatumüüjad, trükikojad, kujundajad jne) hinnanguliselt üle poole miljoni inimese. Euroopa raamatusektor on väga rikkalik ja mitmekesine – igal aastal avaldatakse üle 500 000 väljaande.

Ometi ei ole paljud Euroopa raamatud eurooplastele kättesaadavad. Peamised põhjused on turgude keeleline ja geograafiline killustatus ning ingliskeelsete raamatute domineerimine – need moodustavad 80–90% Euroopas kättesaadavatest tõlgetest. Paljude Euroopa riikide kirjandust tõlgitakse liiga harva teistesse keeltesse. Seetõttu ei ole Euroopa kirjanduse rikkus ja mitmekesisus paljudele Euroopa lugejatele kättesaadav.

Raamatusektor on kannatanud ka aeglase kohanemise tõttu digiüleminekuga ja ilukirjanduse lugemise pideva vähenemise tõttu.

COVID-19 kriis on neid suundumusi veelgi võimendanud ning suurendanud vajadust toetada raamatusektori taastumist ja konkurentsivõimet.

Euroopa Liit toetab raamatusektorit järgmiste rahastamis-, dialoogi- ja reguleerimisvahendite ja -meetmete kaudu.

Raamatusektori toetamine programmi „Loov Euroopa“ raames

Programmi „Loov Euroopa“ põhieesmärgid on parandada kirjanduse levikut Euroopas, mitmekesistada Euroopa raamatute lugejaskonda ja tugevdada kirjastussektori konkurentsivõimet.

Toetus kirjanduse tõlkimisele

Programm „Loov Euroopa“ pakub kirjastajatele kaasrahastamist, et soodustada raamatute tõlkimist eelkõige vähem esindatud keeltest ja nende avaldamist nendes keeltes. Rahaline toetus katab 50% tõlkekuludest, kuid hõlmab ka laiemale lugejaskonnale levitamise ja reklaamikulusid. Suurem osa reklaamitegevusest (autoritega kohtumised, festivalid, raamatulugemised) korraldatakse koostöös raamatukaupmeeste, raamatukogude või kirjandusfestivalidega, mis tugevdab kohalikku/riiklikku raamatute ökosüsteemi.

Alates programmi algusest on välja valitud rohkem kui 320 Euroopa kirjastajate projekti, et tõlkida rohkem kui 2700 raamatut 41 Euroopa keelest ja neid tutvustada. Keelte ja žanrite mitmekesisuses kajastuvad täielikult Euroopa kirjanduse keeled ja kultuuriline mitmekesisus.

• Lisateave kirjandustõlgete toetuse kohta

Koostöö ja platvorm teoste tutvustamiseks

Lisaks kirjandustõlgete toetamisele kaasrahastatakse programmist mitmesuguseid koostöö- ja platvormiprojekte. Järgmised varasemad või käimasolevad projektid on näide sellest, kuidas programmiga „Loov Euroopa“ toetatakse raamatusektorit kogu raamatute väärtusahela ulatuses autorist lugejani.

• Talentide arendamine: projektis CELA (Connectinging Emerging Literary Artists) pakutakse koolitust ja suhtlemisvõimalusi 30 lootustandvale autorile, 80 lootustandvale tõlkijale ja kuuele lootustandvale kirjandusspetsialisti ning suuremaid võimalusi väikestele keeltele ja muutuste elluviimiseks.
• Reklaamimine ja levitamine veebis: Europe Comics on üleeuroopaline digitaalne ettevõtmine, mida viivad ellu 13 Euroopa koomiksikirjastajat kaheksast Euroopa riigist. See aitab edendada ja arendada Euroopa koomiksivaldkonda ja piltromaane mitme meetme kaudu:
  • ühise digikataloogi loomine;
  • autorite ringsõitude ja ürituste korraldamine kogu Euroopas ja Põhja-Ameerikas;
  • koomiksilugejatele ja -spetsialistidele mõeldud veebisaidi loomine. 
• Luule edendamine: 2017. aastal loodud platvorm Versopolis on aastate jooksul kasvanud ning hõlmab 23 Euroopa luule- ja kirjandusfestivali. Kokku on platvormil tutvustatud rohkem kui 200 luuletajat, kes esindavad 32 erinevat Euroopa keelt, ning veebisaidil on avaldatud enam kui 1800 nende luuletust.
• Ettevõtjatevahelised võrgustikud: projekt ALDUS (Euroopa raamatumesside võrgustik) on maailma suurimate raamatumesside (Frankfurt ja Bologna), mitmete riiklike messide ja kirjastusühingute rahvusvaheline võrgustik, mille lõppeesmärk on muuta kiiresti muutuv Euroopa kirjastusmaastik veelgi professionaalsemaks.
• Lugejateni jõudmise – SILO (Socially Inclusive Literature Operations) eesmärk on teha Euroopa väliskirjandus kõigile kättesaadavaks. Seitsme riigi organisatsioonid teevad otsest koostööd kodanikega, kaasates pagulasi, haiglapatsiente, noori täiskasvanuid, vange, keskkooliõpilasi ja eakaid, et tuua kirjandus äärelinnade tänavatele, haiglatesse ja mujale, kus vajatakse häid lugusid.
• Lugemine ja haridus: projekti READ ON (reading for Enjoyment, Achievement and Development of Young People) eesmärk on suurendada noorte huvi kirjanduse vastu ja püüda nende tähelepanu, tekitades neis lugemisrõõmu digioskuste kasutamise kaudu. Kuue riigi partnerlusprojekti raames korraldatakse üritusi koolides, teismeliste festivalidel, baarides ja mitteametlikes kohtumispaikades ning pakutakse veebilahendusi, et noori raamatutega tuttavaks teha. Kiiresti muutuv digiühiskond ei ole vaenlane, vaid viis arendada noorte lugemisoskust, mida neil on vaja edu saavutamiseks akadeemilises, ühiskonna- ja tööelus.

Mida on oodata järgmise programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) raames?

Euroopa Komisjon on otsustanud tulevase programmi „Loov Euroopa“ raames raamatusektorit rohkem toetada. Selleks suurendatakse raamatute tõlkimise ja reklaamimise rahastamist ning sektoripõhist toetust, et edendada koolitust, asjatundlikkust ja võrgustike loomist raamatusektoris.

Euroopa Liidu kirjandusauhind

Euroopa Liidu kirjandusauhinnaga juhitakse tähelepanu Euroopa nüüdiskirjanduse loovusele ja mitmekesisusele ilukirjanduse valdkonnas. Sel viisil soodustatakse kirjanduse levikut Euroopas ja tekitatakse suuremat huvi teiste riikide kirjandusteoste vastu.

Auhinna väljaandmist korraldab programmi „Loov Euroopa“ toel konsortsium, kuhu kuuluvad Euroopa Kirjanike Nõukogu, Euroopa Kirjastajate Föderatsioon ning Euroopa Raamatumüüjate Föderatsioon. Tänu sellele auhinnale on alates selle esmakordsest väljaandmisest 2008. aastal uutele turgudele jõudnud 135 lootustandvat autorit 41 Euroopa riigist, sest nende teoseid on tõlgitud mitmesse keelde.

• Lisateave Euroopa Liidu kirjandusauhinna kohta

Dialoog ja koostöö liikmesriikide ja sidusrühmadega

Komisjon peab sektoriga pidevat dialoogi ning asutas hiljuti mitmekeelsuse ja tõlkimise avatud koordinatsiooni meetodi töörühma, mille eesmärk on anda soovitusi selle kohta, kuidas parandada teoste ringlust Euroopas ja tugevdada tõlkesektorit.